Muinsuskaitse

Kultuurimälestised Põlva vallas 

Mälestis on riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi, selle osa, asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus, mille tõttu see on kehtiva seadusega tunnistatud mälestiseks. 

Mälestised liigitatakse üldisel tasandil kinnis- ja vallasmälestisteks.  

Kinnismälestisi on Põlva vallas 325, neist 8 ajaloomälestist (kalmistud, hauad, Rosma külakooli hoone ja Elmar Kitse suvemaja); 217 arheoloogiamälestist (peamiselt kääpad, aga ka asulakohad, linnamäed, kalmistud, kivikalmed, ohvrikivid ja ohverdamiskohad); 95 ehitismälestist (sh mõisahooned ja -pargid Ahjal, Moostes, Põlgastes, Joosus, Tilsis, Peril, Rasinal); 1 kunstimälestis (Jakob Hurda mälestussammas)¸12 looduslikku pühapaika (ohvrikivid ja -allikad, ristimetsad). Vallasmälestisi on kokku 57. 

Põhjalikumat infot kultuurimälestiste kohta leiab kultuurimälestiste registrist. 

Muinsuskaitselistes küsimustes on esmaseks kontaktiks Muinsuskaitseameti Põlvamaa nõunik, vt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/kontakt  

Miljöö? 

Lisaks riikliku kaitse all olevatele kultuurimälestistele on Põlva vallas üksikuid ajaloolis-kultuuriliselt olulisi objekte ja paiku, mille säilitamine on kultuurilooliselt oluline. Need objektid aitavad väärtustada piirkonna aja- ja kultuurilugu, loovad eeldused matka- ja õpperadade mitmekesistamiseks, turismi arendamiseks, piirkonna koduloo uurimise ergutamiseks vms. Kultuurilooliselt tähtsad võivad olla looduslikud pühapaigad, riikliku kaitseta arhitektuuripärand, pärandkultuuri objektid või üksikud loodusobjektid. 

Täpsemat infot oluliste objektide ja nende kasutamise tingimuste kohta saab vaadata Põlva valla üldplaneeringust (pt 7.1) 

Ristipuud

Lõuna-Eestile omaselt on ka Põlva vallas ristipuid. Ristilõikamise tava on üks osa traditsioonilisest Lõuna-Eesti matusest. Ristipuudeks on tavaliselt kalmistule mineva tee ääres olevad suuremad puud või üksik puu ristimetsas, mille tüvesse matuselised lõikavad ristimärgi. Ristipuud on osa meie pärandkultuurist, see tava ulatub eelkristlikku hingestatud looduseusu perioodi ja selle kombetalitustesse, mis on hiljem sulandunud arvestatavalt nii kohaliku luterliku kui ka ilmaliku matusekombestikuga