Üldplaneering
Põlva valla üldplaneering on kehtestatud Põlva Vallavolikogu 27.06.2024 otsusega nr 1-3/16.
28.01.25
Üldplaneering on kehtestatud Põlva Vallavolikogu 27.06.2024. a otsusega nr 1-3/16.
- Üldplaneeringu digitaalne koondkaart
- Üldplaneeringu seletuskiri (pdf)
- Üldplaneeringu joonis “Koondkaart” (pdf)
- Üldplaneeringu joonis “Alusandmed” (pdf)
- Üldplaneeringu digiraamat (veebirakendus)
Üldplaneeringus ei kavandata olulisi muutusi väljakujunenud asustusstruktuuris. Soositakse juba väljakujunenud asustusega alade arengut, hoitakse keskustele toetuvat asustusstruktuuri ja välditakse asustuse laialivalgumist piirkondadesse, kus selline asustuse hajumine on looduskeskkonnale koormav ja majanduslikult kulukas. Eesmärk on kasutada juba olemasolevat taristut ja võimalikult vähe võtta kasutusele uusi, inimtegevusest mõjutamata või vähe mõjutatud alasid. Luuakse piisavalt paindlikud tingimused ettevõtluse arendamiseks, eelistatakse ettevõtluspiirkondade kavandamist keskustesse või nende lähistele, et vähendada perspektiivset liikuvusvajadust ning ebamõistlikke kulutusi infrastruktuuridele. See kõik mõjutab majanduskeskkonda positiivselt.
Kultuuriliselt avaldavad positiivset mõju koha vaimu ja ajaloolise pärandi väärtustamiseks määratud meetmed kohaliku kultuuripärandi säilitamiseks ja võimalike arheoloogiliste leidude kaitseks. Planeeringus tuuakse esile nii 20. sajandi arhitektuuriväärtusi kui looduslikke pühapaiku ja antakse meetmed nende säilitamiseks. Tingimused määratakse väärtuslike maastike säilitamiseks ja puhkealade kasutamiseks.
Üldplaneeringuga luuakse eeldused inimeste sotsiaalsetele vajaduste rahuldamiseks vajalike teenuste osutamiseks ning liikuvuse tagamiseks. Elamisvõimaluste parendamiseks antakse põhimõtted jätkusuutliku liikuvuse ja tehnovõrkude planeerimiseks, soodustatakse inimmõõtmelise linnaruumi kujunemist ja suurendatakse ligipääsetavust. Üldplaneering näeb ette, et uued puhke- ja virgestusalad kavandataks elu- või töökohtade lähedale ning need peavad olema hõlpsasti ligipääsetavad igas eas ja erinevate liikumisvõimalustega inimestele. Hea elukeskkonna hoidmiseks määratakse tingimused müra ja õhusaaste leevendamiseks ning antakse soovitusi kliimamuutustega toimetulekuks. Kokkuvõttes kaasneb üldplaneeringu elluviimisega positiivne kultuuriline mõju.
Bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja majandustegevuse mõjude tasakaalustamiseks pööratakse tähelepanu rohevõrgustiku terviklikkuse ja heas seisus ökosüsteemide säilimisele ning toidujulgeoleku tagamiseks väärtuslikele põllumajandusmaadele. Arvestatud on kliimamuutuste mõjuga ning antud suuniseid säästlike sademeveesüsteemide kavandamiseks ning soojussaarte vähendamiseks. Üldplaneeringu rakendamine ei too kaasa negatiivset mõju looduskeskkonnale, sest ulatuslikke maakatte muudatusi ega olulise ruumilise mõjuga objekte üldplaneeringuga ei kavandata. Keskkonnakaalutlustega arvestamiseks on läbi viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine, aruandes välja toodud ettepanekud on integreeritud üldplaneeringu teemavaldkondade käsitlusse.
5.03.24
Põlva Vallavolikogu 29.06.2023 otsusega nr.1-3/22 võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Põlva valla üldplaneering. Sama otsusega tunnistati vastavaks üldplaneeringule koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne.
Vallavolikogu otsusega vastuvõetud:
- üldplaneeringu digitaalne koondkaart
- üldplaneeringu seletuskiri (pdf)
- üldplaneeringu joonis “Koondkaart” (pdf, 34,4 MB)
- üldplaneeringu joonis “Alusandmed” (pdf, 26,7 MB)
Üldplaneering avalikustati veebirakenduse kaudu.
Vallavolikogu otsusega vastavaks tunnistatud:
Üldplaneeringu avalik väljapanek toimus 14. augustist kuni 24. septembrini 2023 ning avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 2. novembril 2023. Avalikul arutelul tutvustati avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja vallavalitsuse seisukohti nende kohta. Avaliku väljapaneku kestel esitati 23 kirjalikku arvamust, pärast avaliku väljapaneku lõppu on arvamusi veelgi juurde esitatud. Tutvu tähtaegselt esitatud arvamuste ja vallavalitsuse seisukohtadega. Avaliku arutelu ettekanne ja protokoll.
Avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste alusel tehakse üldplaneeringus muudatused ning pärast seda esitatakse üldplaneering valdkonna eest vastutavale ministeeriumile heakskiitmiseks.
Üldplaneering on koostatud kogu Põlva valla territooriumile. Põlva valla pindala on 705,9 km2 . Põlva valla üldplaneeringu põhieesmärk on kogu omavalitsuse territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ja hästi töötavate üldiste põhimõtete ja tingimuste abil eelduste loomine elanike, ettevõtete ja külaliste vajadustega arvestava, loodust säästva ning arengut toetava keskkonna olemasoluks ja säilimiseks.
Üldplaneering teeb ettepaneku maakonnaplaneeringu täpsustamiseks ja muutmiseks, arvestades kohaliku tasandi ruumilisi vajadusi ning üldplaneeringu eesmärke. Täpsustatakse linnalise asustuse piiri, väärtusliku maastiku ja rohevõrgustiku piiri ja kasutustingimusi ning väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimusi. Tehakse ettepanek arvata väärtuslike maastike hulgast välja Arniku maastik ning muuta ilusaid teid maakonnaplaneeringus.
Olulisi muutusi väljakujunenud asustusstruktuuris ei kavandata, soositakse väljakujunenud asustusega alade arengut, hoitakse keskustele toetuvat asustusstruktuuri ja välditakse asustuse laialivalgumist piirkondadesse, kus selline asustuse hajumine on looduskeskkonnale koormav ja majanduslikult kulukas. Eesmärk on eelkõige kasutada olemasolevat taristut ja võimalikult vähe võtta kasutusele uusi, inimtegevusest mõjutamata või vähe mõjutatud alasid.
Üldplaneering määrab tiheasustusalad, mis on ühtlasi ka detailplaneeringu koostamise kohustusega alad. Määratakse üldised ehitus- ja maakasutuspõhimõtted ning täpsemad tingimused piirkondades maakasutuse juhtotstarvete kaupa.
Üldplaneering määrab meetmed kohaliku kultuuripärandi säilitamiseks ja võimalike arheoloogiliste leidude kaitseks, pöörab tähelepanu rohevõrgustiku, väärtuslike maastike, heas seisus ökosüsteemide ja väärtusliku põllumajandusmaa säilitamisele, annab põhimõtted jätkusuutliku liikuvuse ja tehnovõrkude planeerimiseks ning tingimused taastuvenergia tootmisrajatistele. Hea elukeskkonna hoidmiseks määrab üldplaneering tingimused elukohalähedastele puhkealadele ning seab tingimused müra ja õhusaaste leevendamiseks ning annab soovitusi kliimamuutustega toimetulekuks.
Üldplaneeringu elluviimisega kaasneda võiva olulise keskkonna-, majandusliku-, sotsiaalse- ning kultuurilise mõju hindamiseks viidi läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH). Mõjude hindamise tulemusena selgus, et üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju. KSH aruandes välja toodud ettepanekud on integreeritud üldplaneeringu teemavaldkondade käsitlusse.
Ruumilise lahenduse, seatud tingimuste ja antud soovituste koostamisel tehtud planeeringuotsustele annavad läbivalt suuna kolm aluspõhimõtet: õnnelik elanik, puhas keskkond ja jätkusuutlik majandus.
Õnnelik elanik – piisavad ja kõikidele kättesaadavad sotsiaalsed teenused, inimsõbralikud ja ligipääsetavad tiheasustusalad, hoitud ja hinnatud kultuuriväärtused ning mitmekesised puhkamisvõimalused. Põhimõtet jälgides keskendub üldplaneering asustuse tihendamisele Põlva linnas, samuti on fookuses tiheasustusega alad ning keskuste võrgustik. Mitmekesiste maakasutusvõimalustega keskuse maa-alad ja paindlikud kasutusvõimalused juhtotstarvetega maa-alade piirides võimaldavad arendada erinevaid teenuseid. Üldplaneering suunab inimmõõtmelise linnaruumi kujunemist ja suurendab ligipääsetavust. Võrgustikuna kavandatud jalg- ja/või jalgrattateed koos paljude puhke- ja virgestusaladega soodustavad tervislikke eluviise. Eeldused supelrandade ja veeskamiskohtade rajamiseks loovad täiendavaid puhkamisvõimalusi lisaks matka- ja suusaradadele. Meetmed kohaliku kultuuripärandi säilitamiseks hoiavad ja tugevdavad kohalikku identiteeti.
Puhas keskkond – hoitud maastikuväärtused, kaitstud ja väärtustatud loodusalad ning keskkonnahoidlik ja ressursisäästlik majandamine. Puhta elukeskkonna hoidmiseks suunab üldplaneering asustust eelõige sinna, kus seda juba on. Eesmärk on kasutada olemasolevat taristut ja võimalikult vähe võtta kasutusele uusi, inimtegevusest mõjutamata või vähe mõjutatud alasid. Üldplaneering pöörab tähelepanu rohevõrgustiku, heas seisus ökosüsteemide ja väärtusliku põllumajandusmaa säilitamisele ning seab tingimused müra ja õhusaaste leevendamiseks. Keskkonda aitavad puhtamana hoida taastuvenergiaallikate kasutamise soosimine, soovitused kliimamuutustega kohanemiseks ja võimalused jalgsi ja/või jalgrattaga liikumiseks.
Jätkusuutlik majandus – mitmed paindlikud võimalused ettevõtluseks, rohelise ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine, taastuvenergia ning säästlike majandusviiside kasutamine, optimaalsed ühendused ja hea valdkondadevaheline sidusus on eelduseks majanduse jätkusuutlikkusele. Maakasutuse suunamisel on üldplaneeringus kavandatud segakasutusega maa-alad, mis soodustavad erinevaid kasutusviise, võimaldavad ettevõtetel vajadusel tegevusvaldkonda muuta ning loovad võimalusi väikeettevõtluseks. Üldplaneering annab soovitused keskkonnasäästlikeks lahendusteks ja kliimamuutustega toimetulekuks. Jätkusuutlikkust aitab tagada keskkonnaväärtuste ja väärtusliku põllumajandusmaa hoidmine ning võimalikult palju olemasoleva taristu kasutamine.
16.06.23
Põlva valla üldplaneeringu ja KSH aruande kooskõlastamine
Üldplaneering ja KSH aruanne esitati kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks 2023. a veebruaris.
Kooskõlastamisele esitatud:
- Üldplaneeringu koondkaart (seisuga 02.02.2023)
- Üldplaneeringu seletuskiri (seisuga 02.02.2023)
- Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (seisuga 02.02.2023)
Üldplaneering ja KSH aruanne esitati uuesti kooskõlastamiseks Maa-ametle ja Keskkonnaametile.
Teistkordsele kooskõlastamisele esitatud:
- Üldplaneeringu digitaalne koondkaart (seisuga 05.04.2023), joonis “Koondkaart” (pdf, 35,3 MB) ja joonis “Alusandmed” (pdf, 27,4 MB)
- Üldplaneeringu seletuskiri (seisuga 04.04.2023)
- Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (seisuga 17.04.2023)
Kooskõlastuste ja arvamuste koondtabel
Esitatud kooskõlastuste ja arvamuste ning kohaliku omavalitsuse vastustega saab tutvuda siin.
Üldplaneeringu koostamisega seotud dokumendid vallavalitsuse dokumendiregistris.
Üldplaneeringu lahendust selgitavad dokumendid:
Mõjutatava keskkonna ülevaade.
Juhtotstarbe ja katastriüksuse sihtotstarbe seos.
Juhtotstarbega alal lubatud hoonete kasutusotstarvete näitlik loetelu.
Ülevaade looduslike alade osatähtsusest rohevõrgustiku tugialades.
Ülevaade väärtuslikest põllumajandusmaadest.
Ülevaade teenustest Põlva maakonnaplaneeringus 2030+ määratud keskustes.
Ülevaade heas seisus ökosüsteemidest.
Looduslike alade osatähtsuse arvutamise mudel.
Kokkuvõtvad töödokumendid maakonna- ja üldplaneeringute tingimuste võrdlemisest, protsessist ja kasutatud materjalidest:
Rohevõrgustiku piiride ja tingimuste täpsustamine.
Asustuse suunamine ja detailplaneeringu koostamise kohustus.
Esitatud ettepanekute kokkuvõtted:
Kokkuvõte üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH VTK-le esitatud ettepanekustest.
Kokkuvõte üldplaneeringu ja KSH eelnõule esitatud ettepanekutest
Kokkuvõte üldplaneeringu ja KSH eelnõule esitatud ettepanekutest (pärast avaliku väljapaneku lõppu).
Kokkuvõte üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamisest ja esitatud arvamustest
Kokkuvõte üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamustest
Põlva valla arengukava aastateks 2019 – 2030
Põlva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019 – 2030 ja Põlva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024–2035.
Põlva valla soojamajanduse arengukava 2016-2030, Ahja valla soojamajanduse arengukava aastateks 2016-2026, Laheda valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2017-2030, Mooste valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2016-2016)
Põlva valla jäätmekava aastateks 2020-2025
Üleriigiline planeering Eesti 2030+
Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks
Suunised kahanevatepiirkondade säästlikuks ruumiliseks planeerimiseks
Eesti väikeasulate uuring Eesti väikeasulate uurinu kaardirakendus
Põlva maakonnaplaneering 2030+
Transpordi arengukava 2014-2020
Rohevõrgustiku planeerimisjuhend
Arengu ruumiline ja strateegiline kavandamine, sh regionaaltasandi funktsioonid ruumilise arengu suunamisel
Peamised väljakutsed ja poliitikasoovitused kohaliku omavalitsuse ja regionaaltasandi arengus
Asustuse arengu suunamise ülesande lahendamise võimalused maakonnaplaneeringus
Üleujutusega seotud riskide maandamiskava ja kliimamuutustega kohanemise arengukava
Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030
Riigi jäätmekava 2014-2020
Miljööväärtused maapiirkonnas – Maapiirkonna miljööväärtuslike alade käsitlemise juhend Põlvamaa näitel
Maaehituspärand
20. sajandi väärtuslik arhitektuur
Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030
Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava aastateks 2015-2021
Eesti regionaalse majanduse stsenaariumid 2035
Ülevaade potentsiaalsete reisirongiliikluse kasutajate hulgast ja tagamaast
Suunised, kuidas seada projekteerimistingimuste aluseks olevaid tingimusi maalises asustuses
Kergliikluse mudel, mobiiliandmetel põhinev rahvastikustatistika kaardirakendus
- Põlva ja Räpina vallad tellisid ühiselt üldplaneeringu koostamiseks uuringu mille ülesandeks oli täpsustada maakonnaplaneeringus määratud keskuste võrku ja asustust suunavaid tingimusi olukorras, kus mõlema valla elanike arv väheneb.
Uuring koostati Rahandusministeeriumi toetuse abil ning selle koostas Eesti Planeerijate Ühing.
Põlva vallas on viie aastaga rahva arv langenud 6,6%, enam langeb elanike arv linnas (12%) ning peamine põhjus langusele linnas on siseränne – Põlva linnast kolitakse elama mujale, peamiselt Tartu, aga ka Tallinna, Soome ja Võrru. Näiteks eelmise kolme aasta jooksul kolis Põlva vallast Tartu linna 303 inimest, samal ajal Tartu linnast Põlva valda 138. Ülejäänud vallas on elanike peamiseks vähenemise põhjuseks suremus. Siserändest võidab peamiselt maaline piirkond, mitte linn. Uuringu koostamisse kaasati rahvastikuanalüütik Alis Tammur kes hindas rahvastikuprotsesse ja üldiste trendide mõju vallale.
Rahvastiku muutused tingisid vajaduse analüüsida kehtivates planeeringutes määratud tiheasustusalade ajakohasust ja jätkusuutlikkust, sest valdavalt on tiheasustusalad määratud eeldusel, et toimub pidev rahvastiku kasv. Tiheasustusala mõiste on õiguslikult defineerimata, aga ometi kasutatakse seda väga paljudes õigusaktides. Uuringu koostamises osalesid ka advokaadibüroo Rask juristid ning nende analüüsi tulemusel selgus, et tiheasustusala või kompaktse hoonestusega ala mõistet kasutatakse 23-s õigusaktis, elanike tegelikku asustustihedust või asustusüksuse liigi järgset määrangut veel lisaks 14-s. Juristid koostasid ka mõjuanalüüsi maa-alade tiheasustusalaks määramisele ning sellest selgus, et tiheasustusaladega kaasneb omavalitsusele halduskoormuse tõus, samuti mõjutab see omavalitsuse eelarvet.
Uuringu raames intervjueeriti mõlema valla ametnikke ja lisaks rahvastiku andmetele vaadeldi elamutele antud projekteerimistingimuste ja ehituslubade statistikat. Uuringu lõpparuandes antakse kriteeriumid tiheasustusalade määramiseks üldplaneeringutes ning tehakse ettepanekud Põlva ja Räpina valdades tiheasustusalade määramiseks.
Uuringu lõpparuanne. Uuringu raames koostatud skeemid: Põlva valla rahvastiku tihedus, Põlva valla tiheasustusalade kaart, Põlva linna ja ümbruse tiheasustusala, Ahja aleviku tiheasustusala, Mooste aleviku tiheasustusala, Vastse-Kuuste aleviku tiheasustusala, Peri küla tiheasustusala, Tilsi küla tiheasustsala. Kirjavahetus ametkondadega.
- Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel koostasid konsultatsiooniettevõtted Kajaja Acoustics OÜ ja Hendriskon & Ko Põlva linna ja lähialade mürakaardi.
Töö raames teostati vajalikud helirõhutasemete (mõisteid müra ja helirõhk kasutatakse aruandes sünonüümidena) ning koostati mürakaardid. Helirõhutasemete mõõtmiste ning mürakaardi alusel on välja toodud võimalikud probleemsed objektid ning situatsioonid, mille puhul on soovitatav müra vähendamise meetmete rakendamist kaaluda. Töö raames on antud ka üldised soovitused müra mõju vähendamiseks ning normtasemete tagamiseks.
Põlva linna ja lähialade mürakaardi seletuskiri, päevase liiklusmüra kaart, öise liiklusmüra kaart, päevase tööstusmüra kaart ning öise tööstusmüra kaart.
ÜLDPLANEERING
Algatamine
Põlva Vallavolikogu 13.09.2018 otsusega nr 1-3/47 algatati Põlva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine. Üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on kogu omavalitsuse territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine. Digitaalselt allkirjastatud otsus.
Tulemusliku ja asjakohase üldplaneeringu koostamiseks on olulised kohalike elanike, ettevõtete ning organisatsioonide ettepanekuid ja ideed. Ootame aktiivset osavõttu üldplaneeringu avalikel aruteludel ning kirjalike ettepanekute esitamist. Isikutel, kes soovivad valla üldplaneeringu menetlemise etappidest individuaalselt teada saada, palume saata saata sellekohane teade vallavalitsuse arhitektile aadressil tiia.zuppur@polva.ee.
Lisainfot üldplaneeringu koostamise kohta saab
Põlva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus
Üldplaneeringu lähteseisukohad annavad suuna ja alusteabe üldplaneeringu ülesannete lahendamiseks. Lähteseisukohad kirjeldavad üldplaneeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida üldplaneeringuga kavatsetakse lahendada. Lähteseisukohtades on esitatud üldplaneeringu koostamiseks eeldatav ajakava, antud ülevaade üldplaneeringu koostamiseks vajalikest uuringute ja analüüside tegemisest ning koostamisse kaasatavatest inimestest ning ettevõtetest. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses on märgitud keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju või selle puudumine, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus on aluseks keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisele.
Vastavalt planeerimisseaduse § 81 küsis Põlva Vallavalitsus koostöötegijatelt ja kaasatud isikutelt ettepanekuid lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsusele. Esitatud ettepanekute alusel on dokumenti täiendatud ning seda tutvustati Põlva Vallavolikogu 27.06.2019 istungil.
Üldplaneeringu lähteseisukohtade kaardirakendusse (NB! tegemist ei ole planeeringulahendusega) on kokku koondatud kaardikihid erinevatest andmebaasidest ja kehtivatest planeeringutest, antakse ülevaade üldplaneeringuga mõjutatavast ja planeeringulahenduse aluseks olevast keskkonnast ning kirjeldatakse lahendatavaid ülesandeid. Rakendus annab võimaluse leida ühest kohast infot nii kohalike väärtuste, kui riiklike kitsenduste kohta.
Üldplaneeringu eesmärk
Üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on kogu omavalitsuse territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine. Üldplaneeringuga luuakse eeldused elanike, ettevõtete ja külaliste vajadustega arvestava, loodust säästva ning arengut toetava keskkonna olemasoluks ja säilimiseks.
Põlva vald on heaks elukohaks neile, kes soovivad kvaliteetset, hajusat, rahulikku ja vaikset elukeskkonda, kus head ühendused, eelkõige Tartu ja Võru suunas, ei takista õpi- ja töörännet ning teenuste kättesaadavust.
Põlva valla korrastatud ja hästi ligipääsetav keskkond võimaldab sisukat, kultuurset, aktiivset ja sportlikku ajaveetmist ning erinevate ettevõtlusviiside ja -valdkondadega tegelemist.
Põlva valla üldplaneeringuga kavandatakse võimalikult ühtsed põhimõtted hoonestusalade ja detailplaneeringu kohustusega alade määramiseks, maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramiseks ning määratletakse ühtsed nõuded kohaliku teede võrgu arendamiseks.
Eesmärk on soodustada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi, eelistades olemasoleva hoonestatud keskkonna laiendamist või tihendamist, varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist. Põlva valla suuremad tööstus- ja tootmisalad on koondunud kaasaegse taristuga piirkondadesse, lisaks traditsioonilistele tootmissuundadele – põllumajandus ja puidutööstus – on võimalused kaasaegsete, säästlike ja kohalikku ressurssi väärtustavate ettevõtlussuundade arendamiseks.
„Tartu verandaks” olemine annab võimaluse keskenduda eelkõige puhta ja rahuliku elukeskkonna pakkumisele ning hinnatud puhkepiirkonna kujundamisele.
Joonis: Liikumissuunad ja põhjused
Planeeritava ala iseloomustus ja keskkonnamõju hindamise ulatus
Põlva valla pindala on 705,9 km². Vald piirneb läänes Põlva maakonna Kanepi valla ja idas Räpina vallaga, põhjaosas Tartu maakonna Kastre vallaga ja loodes Tartu maakonna Kambja vallaga ning lõunaosas Võru maakonna Võru vallaga. Põlva valla territooriumil asub valla- ja maakonnakeskusena vallasisene linn Põlva linn, kolm alevikku: Ahja, Mooste ja Vastse-Kuuste ning 70 küla: Aarna, Adiste, Akste, Andre, Eoste, Himma, Himmaste, Holvandi, Ibaste, Jaanimõisa, Joosu, Kaaru, Kadaja, Kanassaare, Karilatsi, Kastmekoja, Kauksi, Kiidjärve, Kiisa, Kiuma, Koorvere, Kosova, Kähri, Kärsa, Lahe, Laho, Leevijõe, Logina, Loko, Lootvina, Lutsu, Mammaste, Meemaste, Metste, Miiaste, Mustajõe, Mustakurmu, Mõtsküla, Naruski, Nooritsmetsa, Orajõe, Padari, Partsi, Peri, Pragi, Puskaru, Puuri, Rasina, Roosi, Rosma, Savimäe, Soesaare, Suurküla, Suurmetsa, Säkna, Säässaare, Taevaskoja, Terepi, Tilsi, Tromsi, Tännassilma, Uibujärve, Valgemetsa, Valgesoo, Vana-Koiola, Vanaküla, Vanamõisa, Vardja, Viisli ja Vooreküla. Põlva vallas elab 01.01.2019 seisuga 14090 inimest, neist Põlva linnas 5333, Mammaste külas 628 ja Himmaste külas 498. Ahja aleviku elanike arv on 484, Mooste alevikus 430 ning Vastse-Kuuste alevikus 412. Keskkonnamõju strateegiline hindamine teostatakse Põlva valla üldplaneeringule. Paralleelselt üldplaneeringu koostamisega viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH), mille eesmärgiks on arvestada laiemalt erinevaid keskkonnast tulenevaid kaalutlusi üldplaneeringu koostamisel ja tagada jätkusuutlik areng. KSH koostamisel kirjeldatakse ja hinnatakse üldplaneeringu elluviimisega kaasneda võivaid olulisi keskkonna-, majanduslikke-, sotsiaalseid- ning kultuurilisi mõjusid. KSH aruanne on osa üldplaneeringu dokumentatsioonist.
Planeeringuga mõjutatava keskkonna ülevaade.
Üldplaneeringu koostamise korraldaja ja kehtestaja, keskkonnamõju strateegilise hindamise koostaja
Üldplaneeringu koostamise algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Põlva Vallavolikogu. Üldplaneeringu ja KSH koostamise korraldaja on Põlva Vallavalitsus.
Üldplaneeringu koostab Põlva Vallavalitsus koostöös erinevate spetsialistidega. Üldplaneeringu koostamisel püüab vallavalitsus võimalikult palju rakendada ametnike erialaseid teadmisi ja oskusi ning kaasata pädevaid konsultante nendes üldplaneeringu koostamise etappides, kus ametnikel vastavad oskused puuduvad või puudub selleks ajaline ressurss. Üldplaneeringu koostamisel vajalikud konsultandid leitakse riigihankega. Keskkonnamõju strateegilise hindamise viib läbi LEMMA OÜ.
Avalikkuse teavitamine ja kaasamine
Tagamaks asjakohase info leviku kõigile huvilistele, eelkõige piirkonna elanikele ning maaomanikele, keda ei esinda otseselt ükski ühendus ega esindusorganisatsioon, kasutatakse info levitamiseks võimalikult laia piirkonna infokanalite valikut. Eelkõige on see vajalik kõige olulisema ja laiema sihtgrupini – piirkonna elanikud ja maaomanikud – jõudmiseks. Ametlike teadaannete ja artiklite avaldamiseks kasutatakse ajalehti Põlva Teataja ja Lõunaleht. Infot jagatakse ka sotsiaalvõrgustiku Facebook kaudu. Samuti kuvatakse kõik teated, uudised, vajalik info Põlva valla veebilehel www.polva.ee. Üldplaneeringu koostamisse on kaasatud ja koostööd on asutud tegema järgmiste asutuste ja isikutega: kaasatud osapooled (PDF, 127 kB). Üldplaneeringu ideekorjekaardile sai esitada ettepanekuid 05.03.2020 – 01.02.2022.Kokku esitati 183 ettepanekut.
Üldplaneeringu koostamise komisjoni moodustamine ja koosseisu kinnitamine
Põlva Vallavalitsuse 14.11.2018 korraldusega nr 2-3/698 (PDF, 194 kB, digitaalselt allkirjastatud korraldus) moodustati üldplaneeringu koostamise komisjon, kuhu kuuluvad:
Tiia Zuppur (esimees); Remida Aasamäe; Ahti Bleive; Kuldar Leis; Lennart Liba; Teele Nigola; Andres Vijar.
Komisjoni ülesanneteks on aidata igakülgselt kaasa üldplaneeringu koostamisele ja huvide tasakaalustamisele, analüüsida ja kontrollida koostatava üldplaneeringu ettepanekuid, teha ettepanekuid valla tasakaalustatud ruumiliseks arenguks, planeeringu koostamise korraldamiseks ning avalikkuse kaasamiseks.
Komisjoni seisukoha alusel kujundatakse Põlva valla arvamus planeeringu või esitatud ettepanekute ja arvamuste kohta.
Komisjoni esimees võib kaasata komisjoni töösse ülesannete täitmiseks erinevate valdkondade spetsialiste.
Komisjoni koosolekud: 04.02.2019, 06.05.2019, 29.06.2020, 17.08.2020, 03.09.2020, 23.09.2020, 12.10.2020, 13.04.2021, 14.10.2021, 23.11.2021, 01.02.2022, 21.02.2022, 17.01.2023, 03.04.2023, 04.10.2023, 17.10.2023, 15.11.2023.
Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalikustamine
Põlva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu avalik väljapanek toimus 30. augustist – 10. oktoobrini 2021 ja avalikustatud eelnõuga sai tutvuda veebirakenduses, eelnõu seletuskiri (pdf).
Veebirakenduse tutvustust ja ülevaade üldplaneeringust (salvestus 16.09.2021 toimunud kaasamiskoosolekult). Kirjalikke arvamusi üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta sai esitada avaliku väljapaneku ajal, st kuni 10. oktoobrini 2021. Tähtaegselt laekunud ettepanekud koos Põlva Vallavalitsuse seisukohaga. Pärast avaliku väljapaneku lõppu laekunud ettepanekud koos vallavalitsuse seisukohaga. Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 16. novembril 2021. Avaliku arutelu protokoll, ettekande slaidid. Avaliku arutelu salvestus. Esimese avalikustamise ja koostöö tulemusena valminud üldplaneeringu veebikaardiga on võimalik tutvuda siin.
Üldplaneeringu kooskõlastamine
Kooskõlastamiseks ning arvamuse andmiseks saadeti üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu koostöö tegijatele ja kaasatud isikultele 2023. a veebruaris. Esimesel kooskõlastusringil jätsid üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamata Maa-amet ja Keskkonnaamet, kellele esitati dokumendid uuesti kooskõlsatamiseks 2023. a aprillis. Kooskõlastuste ja esitatud arvamustega saab tutvuda dokumendiresistris, esitatud ettepanekute ja arvamuste kokkuvõttes ning kooskõlastuste ja arvamuste koondtabelis.
Vastuvõtmine ja avalikustamine
Põlva Vallavolikogu võttis 29.06.2023 otsusega nr 1-3/22 vastu ja suunas avalikule väljapanekule Põlva valla üldplaneeringu. Üldplaneeringu avalik väljapanek toimus 14. augustist kuni 24. septembrini 2023 veebirakenduse kaudu. Kirjalikke arvamusi üldplaneeringu kohta sai Põlva Vallavalitsusele esitada avalikul väljapaneku ajal. Avaliku väljapaneku ajal esitati kokku 23 kirjalikku arvamust, pärast avaliku väljapaneku lõppu on ettepanekuid lisandunud. Üldplaneeringu avalik arutelu toimus 2. novembril 2023 kell 16 Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse salongis. Avalikul arutelul tutvustati avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja vallavalitsuse seisukohti nende kohta, põhjendatakse üldplaneeringu koostamisel valitud lahendusi. Avaliku arutelu ettekanne ja protokoll. Avalikustamise ajal esitatud arvamused ja vallavalitsuse seisukohad nendele.
Ehituskeeluvööndi muutmine
Looduskaitseseaduse § 40 lõike 4 punkt 1 sätestab, et ehituskeeluvööndi
vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse ja planeerimisseaduse
kohaselt vastuvõetud üldplaneeringu. Põlva Vallavalitsus esitas taotluse ehituskeeluvööndi muutmiseks 24.07.2023 kirjaga nr 7-1.1/23-46-1. Keskkonnaamet tegi otsuse 01.12.2023 kirjaga nr 7-13/23/15055-5. Põlva Vallavalitsus palus Keskkonnaametil ühe punkti osas otsus üle vaadata (19.01.2024 nr 7-1.1/23-46-16), selle kohta tegi Keskkonnaamet otsuse 23.02.2024 kirjaga nr 7-13/23/15088-7.
Üldplaneeringu heakskiitmine
Pärast muudatuste sisseviimist üldplaneeringusse, esitatakse üldplaneering Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile heakskiitmiseks. Üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik: 1) kontrollib keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja planeeringu vastavust õigusaktidele ning maakonnaplaneeringule ja riigi eriplaneeringule; 2) kuulab ära avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikud, kelle arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise korraldaja; 3) maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava üldplaneeringu puhul annab nõusoleku maakonnaplaneeringu muutmiseks või keeldub nõusoleku andmisest.
Põlva valla üldplaneering esitati Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile heakskiitmiseks 01.03.2024. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium andis üldplaneeringule heakskiidu 10.06.2024 kirjaga nr 14-3/1192-8. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium andis üldplaneeringule heakskiidu, aga ei nõustunud Arniku maastiku väljaarvamisega väärtuslike maastike hulgast. Kuna maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine või sellest keeldumine kuulub ministeeriumi pädevusse, aktsepteeriti ministeeriumi seisukohta ning Arniku väärtusliku maastiku piir kanti pärast heakskiidu saamist üldplaneeringusse.
Üldplaneeringu kehtestamine
Põlva valla üldplaneering on kehtestatud Põlva Vallavolikogu 27.06.2024 otsusega nr 1-3/16.
Üldplaneering on koostatud kogu Põlva valla territooriumile. Põlva valla pindala on 705,9 km2 . Põlva valla üldplaneeringu põhieesmärk on kogu omavalitsuse territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ja hästi töötavate üldiste põhimõtete ja tingimuste abil eelduste loomine elanike, ettevõtete ja külaliste vajadustega arvestava, loodust säästva ning arengut toetava keskkonna olemasoluks ja säilimiseks.
Üldplaneering teeb ettepaneku maakonnaplaneeringu täpsustamiseks ja muutmiseks, arvestades kohaliku tasandi ruumilisi vajadusi ning üldplaneeringu eesmärke. Täpsustatakse linnalise asustuse piiri, väärtusliku maastiku ja rohevõrgustiku piiri ja kasutustingimusi ning väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimusi.
Olulisi muutusi väljakujunenud asustusstruktuuris ei kavandata, soositakse väljakujunenud asustusega alade arengut, hoitakse keskustele toetuvat asustusstruktuuri ja välditakse asustuse laialivalgumist piirkondadesse, kus selline asustuse hajumine on looduskeskkonnale koormav ja majanduslikult kulukas. Eesmärk on eelkõige kasutada olemasolevat taristut ja võimalikult vähe võtta kasutusele uusi, inimtegevusest mõjutamata või vähe mõjutatud alasid. Üldplaneering määrab tiheasustusalad, mis on ühtlasi ka detailplaneeringu koostamise kohustusega alad. Määratakse üldised ehitus- ja maakasutuspõhimõtted ning täpsemad tingimused piirkondades maakasutuse juhtotstarvete kaupa.
Üldplaneeringus määratakse meetmed kohaliku kultuuripärandi säilitamiseks ja võimalike arheoloogiliste leidude kaitseks, pööratakse tähelepanu rohevõrgustiku, väärtuslike maastike, heas seisus ökosüsteemide ja väärtusliku põllumajandusmaa säilitamisele, antakse põhimõtted jätkusuutliku liikuvuse ja tehnovõrkude planeerimiseks ning tingimused taastuvenergia tootmisrajatistele. Hea elukeskkonna hoidmiseks määratakse üldplaneeringus tingimused elukohalähedastele puhkealadele ning seab tingimused müra ja õhusaaste leevendamiseks ning antakse soovitusi kliimamuutustega toimetulekuks.
Üldplaneeringu elluviimisega kaasneda võiva olulise keskkonna-, majandusliku-, sotsiaalse- ning kultuurilise mõju hindamiseks viidi läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH). Mõjude hindamise tulemusena selgus, et üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju. KSH aruandes välja toodud ettepanekud on integreeritud üldplaneeringu teemavaldkondade käsitlusse.
Tiia Zuppur
Arhitekt-planeerija
Üld-, teema- ja detailplaneeringute menetlemine, valla ruumilise arengu korraldamine. Vastuvõtt: T 9–12.00 ja 14–16.00
Viimati muudetud: 12.12.2025
