Perekonnatoimingud

Palun lapse sünd registreerida e-rahvastikuregistris. Selle võimaluse puudumisel palun oma tulekust eelnevalt teada anda lea.leivo@polva.ee või tel 5786 0070.

Lapse sünd registreeritakse Eestis kui:

• laps on sündinud Eestis;
• lapse vanema elukoht on Eestis;
• lapse vanemad on Eesti kodanikud.

Kui lapse sünd on registreeritud välismaal, Eestis sündi ei registreerita, kuid välisriigi sünnidokument tuleb rahvastikuregistrisse kandmiseks esitada maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele.

Sünni registreerimise avalduse võib esitada ükskõik millisele valla- või linnavalitsusele.

Avalduse esitab lapse seaduslik esindaja (esindajad) ühe kuu jooksul lapse sündimise päevast arvates isiklikult kohale tulles.

Avaldus koostatakse tavapäraselt perekonnaseisuasutuses avaldaja(te) ütluste põhjal. Vajalik avaldaja isikut tõendav dokument ja tervishoiuteenuse osutaja tõend lapse sünni kohta (juhul kui tervishoiuteenuse osutaja pole tõendit edastanud elektroonselt rahvastikuregistrisse).

Lapse emaks on naine, kes on lapse sünnitanud.

Lapse isaks on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees:

• kes on lapse emaga abielus;
• kes on isaduse omaks võtnud või
• kelle isadus on tuvastatud kohtus.

Kui lapse vanemad on omavahel abielus, siis:

• võib sündi registreerida ka ainult üks vanem. Sel juhul peab kaasas olema teise vanema kirjalik avaldus lapsele antava nime osas;
• saab sünni registreerimise avalduse esitada ka digitaalselt allkirjastatult riigiportaali kaudu. Avaldus vajab mõlema vanema poolt digitaalset allkirjastamist. Pärast sünnikande koostamist läheb avaldajale teade, et sünd on registreeritud ja sünnitõendi(d) saab kätte sünni registreerinud perekonnaseisuametnikult. Elektrooniline tõend saadetakse krüpteeritult vanemate e-postile. Teenus on kättesaadav eesti, inglise ja vene keeles.

Kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus või on üksikvanem, siis:

• saab sündi registreerida perekonnaseisuasutuses kahekesi kohale tulles;
• saab sünni registreerimise avalduse esitada e-teenusena,  digitaalselt allkirjastatult riigiportaali kaudu. Avaldus vajab mõlema vanema poolt digitaalset allkirjastamist. Pärast sünnikande koostamist saab avaldaja teade, et sünd on registreeritud ja sünnitõendi(d) saab kätte sünni registreerinud perekonnaseisuasutusest. Elektrooniline tõend saadetakse krüpteeritult vanemate e-postile. Teenus on kättesaadav eesti, inglise ja vene keeles.

Elektrooniline tõend väljastatakse ametniku poolt digitaalselt allkirjastatult, tõendil puudub asutuse pitser ja ametniku omakäeline allkiri.

Isaduse omaksvõtu avalduse võib esitada lapse sünni registreerimisel, pärast lapse sünni registreerimist või juhul, kui isaduse omaksvõtu avalduse esitamine võib osutuda pärast lapse sündi võimatuks või raskeks, ka naise raseduse ajal.

Kui isaduse omaksvõtt toimub sünni registreerimisel, siis täidetakse vastav osa sünni registreerimise avaldusel.

Kui isaduse omaksvõtt toimub peale sünni registreerimist, siis täidetakse isaduse omaksvõtu avaldus pärast sünni registreerimist.

Kui lapse isa ei ole lapse emaga abielus olev mees, peavad abikaasad esitama selle kohta lapse sünni registreerimisel põlvnemise välistamise avalduse (võib esitada notariaalselt kinnitatuna). Sellisel juhul ei kanta lapse isa andmeteks ema abikaasa andmeid ning on võimalik registreerida isaduse omaksvõtt lapse tegeliku isa poolt.

Kui lapse põlvnemine ei ole perekonnaseaduse kohaselt tuvastatud, jäetakse vanema andmed rahvastikuregistrisse kandmata (st neid ei ole ka sünnitõendil).

Sünnikande tegemisel kantakse rahvastikuregistrisse andmed lapse hooldusõiguse kohta.

Abielus olevatel vanematel on ühine hooldusõigus. Abielus mitteolevad vanemad võivad sünni registreerimisel valida, kas neil on ühine hooldusõigus või jätavad hooldusõiguse ühele neist.

Kui lapse vanem või eestkostja ei saa mõjuval põhjusel lapse sündi ühe kuu jooksul registreerida, peab ta teavitama sellest ükskõik, millist sünde registreerivat kohalikku omavalitsust. Sellisel juhul on võimalik sünni registreerimise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Avalduse tähtaegse esitamata jätmise eest on võimalik võtta lapse seaduslik esindaja vastutusele väärteo eest (karistusseadustik § 282).

Lapse sünni registreerimise avalduse esitaja(te)le väljastatakse esmane sünnitõend(id) tasuta.

Korduva tõendi eest tuleb tasuda riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

Sünd registreeritakse seitsme tööpäeva jooksul sünni registreerimise avalduse saamise päevast alates.

Sünni registreerimise eest riigilõivu tasuma ei pea.

Taotlusvormid

• sünni registreerimise avaldus
• põlvnemise välistamise avaldus
• isaduse omaksvõtu avaldus pärast sünni registreerimist

• avaldajate kehtivad isikut tõendavad dokumendid;
• tervishoiuteenuse osutaja tõend lapse sünni kohta (juhul kui tervishoiuteenuse osutaja pole tõendit edastanud elektroonselt rahvastikuregistrisse).

Vajaminevad dokumendid:

Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) sai valmis esimese proaktiivse teenuse ning avas iseteeninduse, kus lapsevanemad saavad kasutada taotlustevaba perehüvitiste teenust.

Proaktiivne teenus käivitub lapsele nime panemise ja rahvastikuregistrisse registreerimise järel.

Kui laps on rahvastikuregistris registreeritud, jõuab see info järgmisel päeval automaatselt SKA-le ja seejärel tehakse vanematele perehüvitiste pakkumus, mis jõuab paari päeva jooksul vanemate postkasti. Vanematel ei ole enam vaja perehüvitiste saamiseks taotlust esitada ega SKA klienditeenindusse kohale tulla.

Head vanemad!

Palun vaadake üle SKA iseteeninduses, kas seal on teie korrektsed ja kasutusel olevad e-posti aadressid olemas.

Iseteenindusse saab siseneda nii ID-kaardi, mobiil-ID kui ka Smart-IDga.

Viited: Põlva valla sünnitoetus

E-elukohateateid saab esitada uues e-rahvastikuregistri iseteenindusportaalis.

Elukoha andmeid rahvastikuregistris muudetakse:

• inimese esitatud elukohateate alusel;
• inimese elukohateate või välisriigis püsiva elukoha andmete registreerimise taotluse alusel, kui inimene asub püsivalt elama välisriiki;
• ruumi omaniku õigustatud nõudmisel;
• kohtulahendi alusel, millega inimene kaotab õiguse ruumi kasutada;
• elukoha aadressi aluseks oleva haldusterritoriaalse korralduse või aadressikohaks olevate objektide nimede ja numbrite muutumisel.

Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise aluseks ei ole inimese asumine või paigutamine haiglasse, hoolekande- või kinnipidamisasutusse või kaitseväeteenistusse.

Eesti elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse tuleb esitada teade Põlva Vallavalitsusele 14 päeva jooksul. Välisriiki elama asumise korral on aega 30 päeva.

Elukohateadet on võimalik esitada:

• tulles Põlva Vallavalitsusse Maarja tn 2, Põlva;
• posti teel Maarja tn 2, Põlva 63307 (lisada koopia isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest);
• digitaalse allkirjaga e-posti teel kaia.sillaste@polva.ee;
• e-rahvastikuregistri iseteenindusportaalis. Vajalik on ID-kaardi, ID-kaardi lugeja ja ID-kaardi PIN-koodide olemasolu.

Kõik elukohateatel märgitud täisealised isikud peavad elukohateate allkirjastama, välja arvatud eestkostetavad.

Alaealise lapse elukoha registreerimiseks peab teine hooldusõiguslik vanem esitama kirjaliku nõusoleku. Allkirjastatud nõusoleku saab märkida või lisada eraldi dokumendina elukohateatele.

Nõusolek tuleb esitada ka siis, kui alaealine laps lahkub Eestist välisriiki või naaseb välisriigist Eestisse.

Elukohateates esitatakse ühe elukoha aadressiandmed (ruum peab olema alaliseks elamiseks kasutatav elamu või korter). Koos elavad isikud võivad esitada elukohateate ühiselt ning kindlasti tuleb teatel märkida alaealiste laste andmed. Rahvastikuregistrisse kandmiseks esitatud elukoha andmete õigsust kinnitab teate esitaja oma allkirjaga.

Soovi korral võib koos elukohateatega esitada ka oma sidevahendite andmed (e-posti aadressi, postkastinumbri, telefoni- või muu sidevahendi numbri või ka muu ruumi aadressi, kui ta elab pikemat aega mujal).

Kui inimene ei ole elukohateates märgitud ruumi omanik, tuleb teatele lisada koopia ruumi kasutamise õigust tõendavast dokumendist (üürilepingust või ruumi omaniku luba). Loana käsitletakse allkirja elukohateatel või nõusolekut eraldi dokumendina.

Kui inimene soovib registrisse kanda kaasomandis oleva ruumi aadressi, peab ta elukohateatele lisama kõigi kaasomanike nõusoleku.

Kui inimene lahkub Eestist, saab ta esitada oma välisriigis asuva elukoha andmed elukohateatega Põlva Vallavalitsusele.

Omaniku õigustatud nõudmine

Kui inimese elukohaks on märgitud teisele isikule kuuluv ruum, on ruumi omanikul õigus esitada Põlva Vallavalitsusele avaldus. Aadressandmete muutmiseks peavad üheaegselt olema täidetud järgmised tingimused:

• ruum kuulub teisele isikule ja
• elukohateates märgitud isikul ei ole õigust kasutada ruumi oma elukohana ja
• elukohateates märgitud isik ei kasuta ruumi oma elukohana.

Ruumi omanik kinnitab nende tingimuste olemasolu ja õigsust avaldusel oma allkirjaga.

Ruumi omanik saab avalduse esitada:

• tulles Põlva Vallavalitsusse Maarja tn 2, Põlva;
• posti teel Maarja tn 2, Põlva 63307 (lisada koopia isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest);
• digitaalse allkirjaga e-posti teel kaia.sillaste@polva.ee;
• e-rahvastikuregistri iseteenindusportaalis. Vajalik on ID-kaardi, ID-kaardi lugeja ja ID-kaardi PIN-koodide olemasolu.

Ruumi omaniku avaldusest teavitatakse inimest registris märgitud aadressile saadetava tähitud kirjaga ja väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui inimene tõestab kuu aja jooksul dokumentaalselt oma õigust kasutada ruumi elukohana või kui ruumi kasutusõiguse üle toimub kohtuvaidlus, siis ruumi omaniku taotlust ei rahuldata. Kasutusõiguse üle toimuvad vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluse käigus ja kui kohtulahend kasutusõiguse olemasolu või puudumise kohta on jõustunud, muudab vallavalitsus isiku elukoha andmed rahvastikuregistris.

Kui omaniku õigustatud nõudmine rahuldatakse, lõpetatakse isiku rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmete kehtivus.

Avalduse vormid:

• Elukohateade eesti keeles
• Elukohateade inglise keeles
• Ruumi omaniku avaldus (prinditav)

Oma tulekust palun eelnevalt teada anda lea.leivo@polva.ee või tel 5786 0070.

Alates 1. jaanuarist 2024 saavad Eestis abielu sõlmida kaks täisealist inimest sõltumata soost ehk abielu sõlmitakse kahe füüsilise täisealise isiku vahel.

Abieluavalduse saab esitada:

• portaalis e-rahvastikuregister. Eeldusteks on, et mõlemal abiellujal on Eesti isikukood, sünnidokumendid on rahvastikuregistris ja rahvastikuregistri andmetel on mõlemad Eestis elanud vähemalt 6 kuud;
• paberkandjal perekonnaseisuametnikule kahekesi maakonnakesksesse omavalitsusse kohale tulles.

E-posti teel ei ole võimalik avaldust esitada.

Enne portaalis avalduse esitamist palun perekonnaseisuametnikuga kokku leppida abielu sõlmimise aeg ja koht.

Abiellumisavalduse esitamisel ja abielu sõlmimise päeval tuleb abiellujatel oma isiku tõendamiseks esitada isikut tõendav dokument.

Abielu sõlmimise järel väljastatakse abiellujatele nende soovil abielutõendid.

Esmased tõendid väljastatakse tasuta.

Korduv tõend (sh inglise-, saksa- või prantsusekeelne) väljastatakse avalduse alusel eest ja tasuda tuleb riigilõiv.

Abielu ei sõlmita varem kui ühe kuu ja hiljem kui kuue kuu möödumisel päevast, mil abiellujad on perekonnaseisuasutusele esitanud abiellumisavalduse.  Abielu sõlmimise koht ei ole seotud abiellujate elukohaga.

Avaldust võib kuni abielukande tegemiseni muuta või tagasi võtta. Abieluavalduse muutmiseks või selle tagasi võtmiseks tuleb esitada kirjalik allkirjastatud avaldus. Avalduse võib esitada ka elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna.

Abieluavalduse esitamisel valivad abiellujad varasuhte ja perekonnanime.

Abielu sõlmimise aeg lepitakse kokku abiellumisavalduse esitamisel.

Abielu sõlmimise aega ette broneerida ei saa. Riiklikel pühadel abielusid ei sõlmita.

Esitades abiellumisavalduse e-rahvastikuregistris, saab märkida abiellujate poolt eelistatud koha, kuupäeva ja kellaja. Avalduse laekumisel võtab perekonnaseisuametnik abiellujatega e-posti teel ühendust, et kinnitada valitud aeg ja koht või saavutada kokkulepe aja ja koha suhtes.

Abiellumisavaldus

• abiellumisavaldus eesti keeles, inglise keeles
• abiellumisavaldus samast soost abiellujatele eesti keeles, inglise keeles

Avalduse esitamisel vajaminevad dokumendid:

• ühine kirjalik abiellumisavaldus;
• avaldajate isikut tõendavad dokumendid;
• sünnidokument, kui abielluja sünniandmed rahvastikuregistris puuduvad;
• teise või järgmise abielu või kooselu korral eelmise abielu või kooselu lõppemise või kehtetuks tunnistamise dokument;
• abieluvõimetõend, kui abielluja elukoht on välisriigis või kui ta on elanud Eestis alla kuue kuu;
• välismaalase Eestis viibimise seaduslikkust tõendav dokument, kui tegu pole Euroopa Liidu kodanikuga;
• vajadusel abielu sõlmimise muu takistuse kõrvaldamist kinnitav dokument.

Dokumentide esitamise osas telefoni ega e-posti teel nõustamist ei toimu. Abieluavalduse esitamisel annab perekonnaseisuametnik teada puudu olevatest dokumentidest ja nende tunnustamise vajalikkusest.

Puuduolevad dokumendid saab esitada pärast abieluavalduse sisseandmist.

Dokumendi või andmete esitamist ei nõuta (v.a isikut tõendav dokument), kui abielukande tegemiseks vajalikke andmeid on võimalik saada rahvastikuregistrist.

Avaldused ja kõik muud vajalikud dokumendid tuleb esitada eesti keeles.

Võõrkeelne dokument peab olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne.

Kui dokumendid on tõlgitud, siis tõend esitatakse koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega.

Abielukande aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, kui välisleping ei näe ette teisiti.

Alates 01.01.2025 on abielukande riigilõiv 70 eurot.

Piduliku kombetalituse hinnakiri Põlva Vallavalitsuses, Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse tantsusaalis või abiellujate poolt valitud kohas.

Tasuda tuleb hiljemalt nädal enne piduliku kombetalituse läbiviimist Põlva Vallavalitsuse poolt eelnevalt saadetud arve alusel.

Põlva Vallavalitsuses sõlmitakse abielusid perekonnaseisuametnikuga kokkuleppel ja vastavalt hinnakirjale (hinnakiri kehtestatud 07.02.2018, muudetud 04.04.2018) järgnevalt:

• perekonnaseisuametniku ametiruumis (Maarja tn 2, Põlva linn) laupäeval 50 eurot;
• pidulik kombetalitus Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse tantsusaalis (Kesk tn 15, Põlva linn) tööpäeval 120 eurot;
• pidulik kombetalitus Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse tantsusaalis (Kesk tn 15, Põlva linn) laupäeval 150 eurot;
• pidulik kombetalitus Põlva maakonna piirides tööpäeval ja laupäeval 300 eurot;
• pidulik kombetalitus väljaspool Põlva maakonna piire laupäeval 450 eurot.

Takistused abielu sõlmimisel

• vanus – abielluda saavad täisealised isikud;
• veresugulus – omavahel ei saa abielluda otsejoones üleneja ja alaneja sugulane, vennad ja õed, poolvennad ja poolõed;
• lapsendamissuhe – omavahel ei saa abielluda inimesed, kelle eelmises punktis nimetatud sugulussuhe põhineb lapsendamisel või on lõppenud lapsendamisega;
• kehtiv abielu;
• kooseluleping, välja arvatud juhul, kui soovitakse abielu sama isikuga, kellega ollakse registreeritud elukaaslased.

Perekonnanimi

Abielu sõlmimisel säilitab isik senise perekonnanime või valib uue perekonnanime. Uus perekonnanimi võib olla abikaasaga ühine perekonnanimi, milleks on ühe abikaasa abielu eel viimati kantud perekonnanimi, või koosneda abielu eel viimati kantud perekonnanimest ja sellele järgnevast abikaasa perekonnanimest.

Abielu eel viimati kantud perekonnanimi ja sellele järgnev abikaasa perekonnanimi ei või koosneda enam kui kahest sidekriipsuga seotud nimest ning selliselt antud perekonnanime võib kanda vaid üks abikaasadest.

Kahest nimest koosnevat perekonnanime, mis on antud abiellumisel, ei või anda lapsele.

Varasuhe

Abieluavalduse esitamisel märgivad abiellujad abiellumisavalduses, kas nendevahelistele varalistele suhetele kohaldatakse varaühisuse, vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe regulatsiooni. Loe: abikaasade varalised õigused.

Kui abiellujad oma valikut ei avalda, loetakse nende poolt valituks varaühisuse regulatsioon. Vara juurdekasvu tasaarvestuse või lahusvara valiku korral liigub info perekonnaseisuametniku poolt abielukande tegemise järgselt abieluvararegistrisse.

Kui abiellujatel on Eestis sõlmitud kehtiv kooseluleping ning nad sõlmivad omavahel abielu, märgitakse avalduses, et jätkatakse kooselulepingus kokkulepitud varalepinguga.

Abielluda soovijad võivad varasuhte ja(või) perekonnanime eelistust kuni abielu sõlmimiseni muuta, esitades isiklikult ja kirjaliku või elektrooniliselt digitaalallkirjaga kinnitatult ühise avalduse eelistuse muutmiseks perekonnaseisuametnikule, kellele esitati abiellumisavaldus.

Kui abiellujad soovivad muuta abieluavaldusel olevat abiellumise aega ja kohta, tuleb esitada andmete muutmise avaldus perekonnaseisuametnikule, kellele avaldus esitati ja selle võib esitada üks abiellujatest.

Abiellumisavalduse tagasivõtmisest teavitavad abiellumisavalduse esitanud isikud kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis perekonnaseisuasutust, kuhu esitati abiellumisavaldus. Riigilõiv tagastatakse avalduse alusel (riigilõivuseadus § 15).

Veel abielu sõlmimisest: Siseministeeriumi veebileht, Riigiportaal eesti.ee

Abieluvõimetõend on abielluja elukoha- või kodakondsusriigi väljastatud dokument, millega vastava riigi pädev asutus kinnitab, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks tema elukoha- või kodakondsusriigi õiguse järgi.

Abiellumine Eestis

Abieluvõimetõendi esitamine Eestis abiellumiseks:

Kui Eestis soovib abielluda inimene, kes on elanud siin vähem kui 6 kuud või kelle elukoht on välisriigis, peab ta koos muude vajalike dokumentidega esitama oma kodakondsus- või elukohariigi pädeva asutuse poolt välja antud abieluvõimetõendi, mis tõendab, et tal pole oma elukohariigi õiguse järgi abielu sõlmimiseks takistusi.

Tõend peab abiellumise ajal kehtima.

Perekonnaseisuasutusele esitatavad dokumendid peavad olema eesti, vene või inglise keeles. Kui dokumendid on tõlgitud, peab tõlge olema vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud.

Eesti kodanik ja määratlemata kodakondsusega isik, kellele on väljastatud Eesti pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus annavad juhul, kui nende elukoht on välisriigis või kui nad on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ning kui nad ei saa mõjuval põhjusel abieluvõimetõendit esitada, perekonnaseisuametniku juures abielu sõlmimise menetluse käigus kirjaliku kinnituse selle kohta, et takistused abielu sõlmimiseks puuduvad. Kinnitus asendab abieluvõimetõendit.

Välisriigi kodanikul, kes ei saa mõjuval põhjusel abieluvõimetõendit esitada (nt välisriigis ei väljastata sellist dokumenti), on õigus pöörduda Eestis Maakohtusse ja taotleda luba abiellumiseks ilma abieluvõimetõendita. Luba kehtib seitse kuud.

Abiellumine välisriigis

Eesti elaniku ja Eesti kodaniku abieluvõimetõend: Kui Eesti kodanik või Eesti elanik soovib abielluda väljaspool Eestit, väljastatakse talle tema avalduse alusel tõend abieluvõime kohta.

Tõendi väljastab maakonnakeskuse kohalik omavalitsus või Eesti konsulaarametnik piirkonnas, kus abielu sõlmitakse. Tõendile võib lisaks vormikohastele andmetele märkida ka muid andmeid, kui see on abielu sõlmimise riigi õiguse kohaselt vajalik.

Avalduse saab esitada Põlva Vallavalitsusele alljärgnevalt:

• kirjalikult paberil tulles isiklikult asutusse kohale;
• kirjalikult posti teel saates avalduse perekonnaseisuametnikule (Maarja tn 2, Põlva linn 63307);
• elektrooniliselt saates digitaalselt allkirjastatud avalduse perekonnaseisuametniku e-postile lea.leivo@polva.ee.

Taotlusvorm:

• Abieluvõimetõendi väljaandmise avaldus eesti keeles

Abieluvõimetõendi väljaandmise avalduses märgitakse lisaks isiku enda andmetele, millisesse riiki tõend esitatakse ja selle isiku nimi, sugu, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, sünnikoht, elukoht ja perekonnaseis, kellega avalduse esitaja abielluda soovib.

Tõendit ei väljastata enne, kui asutus on abielu sõlmimisel nõutavate dokumentide põhjal veendunud selles, et Eesti õiguse kohaselt ei ole abiellumiseks takistusi.

Abieluvõimetõend kehtib sellel märgitud ajani, kuid mitte kauem kui kuus kuud selle väljastamisest arvates.

Abieluvõimetõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot. Riigilõiv tasutakse enne toimingu tegemise taotlemist, st enne avalduse esitamist.

Abielu sõlmimise järel

Välisriigis abiellumist tõendav dokument tuleb 30 päeva jooksul pärast abiellumist esitada Eestis perekonnaseisuametnikule, et vajalikud muudatused saaksid tehtud ka Eesti rahvastikuregistris.

Perekonnaseisuametnikule esitatavad dokumendid peavad olema eesti, vene või inglise keeles. Muul juhul peavad need olema tõlgitud ning tõlge peab olema vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud.

Viited

• Eesti välisesindused
• Abielu tunnustamine EL liikmesriikides

Abielusid lahutavad maakonnakeskuste kohalikud omavalitsused ja notarid.

Perekonnaseisuasutuses saab abielu lahutada ainult juhul, kui abikaasadel ei ole vaidlusi abielu lahutamise osas ja neil on rahvastikuregistri järgi elukohaks Eesti. Kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama, lahutatakse abielu kohtus.

Kui isikutel on rahvastikuregistri järgi elukohaks Eesti, lahutatakse perekonnaseisuasutuses ka välisriigis sõlmitud abielu.

Kui isikul on rahvastikuregistris elukohaks märgitud välisriik, saab abielu lahutada notari juures.

Abielu lahutamiseks Põlva Vallavalitsuses esitavad abikaasad isiklikult kohale tulles kirjalikult või e-rahvastikuregistris ühise avalduse.

Kui üks abikaasadest ei saa mõjuvatel põhjustel ühise avalduse esitamiseks isiklikult kohale ilmuda, võib ta esitada notariaalselt tõestatud eraldi avalduse.

Kui abikaasa ei saa mõjuval põhjusel abielu lahutamise päeval kohale tulla, võib ta esitada notariaalselt tõestatud või konsulaarametniku tõestatud nõusoleku abielu lahutamiseks eraldi, ilma kohalolekuta.

Kui üks abikaasadest on piiratud teovõimega (eestkostetav) ning talle ei ole eestkoste määramise kohtumäärusega antud perekonnaõiguslike tehingute tegemise õigust, saab abielu lahutada kohtus.

Abielu lahutamise kande tegemise järel väljastatakse avaldajatele nende soovil abielu lahutamise tõendid.

Abielu ei lahutata varem kui ühe kuu ja hiljem kui kolme kuu möödumisel abielulahutuse avalduse esitamisest.

Abielulahutuse avalduses lahutajad muuhulgas:

• märgivad pärast abielu lahutamist kantava perekonnanime. Abielulahutaja saab: 1) kanda pärast abielu lahutamist abiellumisel kantud perekonnanime; 2) taastada lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanime; 3) taastada esimese abielu eel viimati kantud perekonnanime;
• märgivad kokkuleppel abielu lahutamise kuupäeva;
• täiendavad või parandavad statistilisti andmeid (rahvus, emakeel, omandatud kõrgeim haridustase), kui need on rahvastikuregistris puudulikud.

Avaldust võib kuni kande tegemiseni muuta või tagasi võtta. Abielulahutuse avalduse muutmiseks või selle tagasi võtmiseks tuleb esitada kirjalik allkirjastatud avaldus. Avalduse võib esitada ka elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna.

Taotlusvormid:

• Abielu lahutamise ühine avaldus
• Abielu lahutamise ühine avaldus samast soost lahutajatele

Vajaminevad dokumendid:

• avaldajate isikut tõendavad dokumendid;
• abielu sõlmimist tõendav dokument, kui andmed rahvastikuregistris puuduvad.

Lahutusavaldust esitada saab isiklikult kohale tulles või e-rahvastikuregistris.

E-rahvastikuregistris saavad abielu lahutamise avalduse esitada abikaasad, kui:

• neil mõlemal on Eesti elukoht (piisab Eesti täpsusega elukohast);
• nende abieludokument on rahvastikuregistris olemas;
• nende perekonnaseisuandmed on korras (ei ole nt topeltabielu);
• nad ei ole mõlemad Venemaa kodanikud (piirang kehtib kuni 18.03.2025) või Ukraina kodanikud.

Alates 01.01.2025 tuleb abielulahutuse kande eest tasuda riigilõiv 90 eurot. Riigilõiv tasutakse enne toimingu tegemise taotlemist, st enne avalduse esitamist.

Lisainformatsioon:

Kui abielulahutajad soovivad muuta abielulahutuse avaldusel olevat lahutuse aega, tuleb esitada andmete muutmise avaldus perekonnaseisuametnikule, kellele avaldus esitati ja selle võib esitada üks lahutajatest.

Abielulahutuse avalduse tagasivõtmisest teavitavad avalduse esitanud isikud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis perekonnaseisuasutust, kuhu avaldus esitati. Riigilõiv tagastatakse avalduse alusel (riigilõivuseadus § 15).

Kui abielulahutajad või eraldi esitatud avalduse puhul üks lahutajatest ei tule abielu lahutamise päeval abielu lahutama ega teata perekonnaseisuametnikule, et soovitakse abielu lahutamise päeva edasi lükata, siis loetakse, et lahutuse avaldust ei ole esitatud ning perekonnaseisuametnik lõpetab abielu lahutamise menetluse.

Kui isik soovib muuta enda, oma alaealiste laste või eestkostetavate rahvastikuregistri andmeid, siis peab ta esitama avalduse.

Avaldusele lisatakse dokument, mis tõendab andmete muutmise alust.

Statistilisi andmeid saab muuta nii vallavalitsuses kui ka riigiportaali kaudu.

Andmete parandamise või muutmise kanne koostatakse mõistliku aja jooksul.

Andmete parandamine ja muutmine on riigilõivuvaba.

Taotlusvorm:

• Andmete parandamise ja muutmise avaldus

Vajaminevad dokumendid:

• avaldaja isikut tõendav dokument;
• dokument, mis tõendab andmete muutmise või parandamise alust.

Andmete parandamise ja muutmise avaldusi võtavad Põlva Vallavalitsuses vastu perekonnaseisuametnik Lea Leivo ja registrispetsialist Kaia Sillaste.

Isikukood antakse kui:

• Eestis registreeritakse isiku elusündmus;
• isik asub Eestisse elama;
• sisestatakse arhiivist isiku Eesti perekonnaseisudokument;
• välismaalane vajab isikukoodi mingisse riigi andmekogusse kandmiseks.

Isikukood moodustatakse vastsündinule, leidlapsele, elamisloa või elamisõiguse taotlejale, Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikule elukoha esmakordsel registreerimisel Eestis, isikukoodita Eesti kodanikule ja isikule, kelle kohta koostatakse perekonnaseisukanne ning isikule, kelle andmed kantakse riigi andmekogusse.

Isikul, kes ei ela Eestis ega asu Eestisse elama, kuid kelle andmed on vaja riigi andmekogusse kanda ja isik vajab selleks isikukoodi, tuleb taotlus esitada isiklikult kohale tulles Põlva Vallavalitsusele (maakonnakeskuse omavalitsusele).

Taotluse võib esitada nii EL kodanik, kolmanda riigi kodanik või teise riigi määratlemata kodanik. Vajadus sel moel isikukoodi taotleda on isikul, kes ei ela püsivalt Eestis, kuid käib Eestis tööl või töötab Eesti tööandjale mujal, millest tulenevalt on tööandjal kohustus registreerida töötaja Maksu- ja Tolliametis ja töötaval isikul on õigus kindlustuskaitsele Eesti Haigekassas. Enamus Eestis kasutusel olevatest andmekogudest, sh ravikindlustuse andmekogu, on üles ehitatud selliselt, et isiku identifitseerimise aluseks on isikukood.

Eesti isikukoodita isikule, kelle kohta koostatakse Eesti perekonnaseisukanne, moodustatakse isikukood perekonnaseisutoimingu käigus perekonnaseisuasutuse poolt.

Vastsündinu saab isikukoodi sünnitusmajas ning sünni registreerimisel on lapse andmed rahvastikuregistris koos isikukoodiga nähtavad.

Välisriigis sündinud Eesti kodaniku või elamisluba või elamisõigust omava isiku lapsele, kes on sündinud välisriigis, antakse isikukood välisriigi sünnitunnistuse alusel.

Eesti isikukoodi mitteomaval Euroopa Liidu kodanikul, kes soovib Eestis registreerida oma elukohta ning omandada sellega EL kodaniku elamisõiguse, tuleb hiljemalt kolme kuu möödumisel Eestisse sisenemise päevast arvates esitada maakonnakeskuse omavalitsusele isiklikult kohale tulles koos elukohateatega taotlus isikukoodi saamiseks.

Euroopa Liidu kodanik, kes on vähemalt 15-aastane alaealine ja kes saabub Eestisse vahetusõpilastena ja ilma vanemateta, võib teha menetlustoiminguid ja osaleda menetluses iseseisvalt, kui Euroopa Liidu kodaniku seadus ei sätesta teisiti.

Dokumentide ja taotluse alusel moodustatud isikukoodi väljavõtte saab taotleja mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 1 kuu taotluse saabumisest.

Taotlusvormid

• taotlus isikukoodi saamiseks (Eestis elav või viibiv isik)
• taotlus isikukoodi saamiseks (välisriigis elav isik)

Vajaminevad dokumendid:

• kaasa võtta kehtiv isikut tõendav dokument.

Perekonnasündmuse tõend

Isikul on õigus saada oma perekonnasündmuse registreerimisel esmane tõend tasuta.

Hiljem on isikul õigus saada korduv tõend enda, oma alaealise lapse ja eestkostetava ning surnud abikaasa Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud perekonnasündmuse kohta. Sündmus peab olema toimunud pärast 01.07.1926 ja registreeritud Rahvastikuregistris.

Perekonnasündmuse tõend väljastatakse esindajale ka volikirja alusel. Nt vanem taotleb tõendit oma täiskasvanud lapsele.

Põlva Vallavalitsuses väljastatakse järgmisi tõendeid:

• Korduv tõend (muu hulgas CIEC) paberkandjal ja elektrooniliselt: sünnitõend, surmatõend, abielutõend, abielulahutuse tõend, nimemuutmise tõend.
• Mitmekeelne standardvorm, mis lisatakse eestikeelsele perekonnaseisudokumendile ja millega teises EL liikmesriigis saab tõendada sündi, elusolekut, surma, abielu, abieluvõimet, perekonnaseisu või elukohta.
• Abieluvõimetõend abiellumiseks välisriigis paberkandjal ja elektrooniliselt (eesti, inglise, saksa ja prantsuse keeles).
• Perekonnaseisuakti, perekonnakirja koopia, sh õigustatud huvi korral.

Elektrooniline tõend väljastatakse ametniku poolt digitaalselt allkirjastatult, tõendil puudub asutuse pitser ja ametniku omakäeline allkiri.

Välisriiki esitamiseks on võimalik taotleda: 

• võõrkeelset perekonnasündmuse tõendit inglise, saksa või prantsuse keeles;
• perekonnaseisuaktide mitmekeelset tõendit (CIEC tõend, mis ei vaja lisaformaalsusi); Loe veel
• mitmekeelset standardvormi eestikeelse perekonnaseisudokumendi juurde;
• abieluvõimetõendit.

Avalduse saab Põlva Vallavalitsusele esitada alljärgnevalt:

• riigiportaalis e-rahvastikuregister. E-teenuse vahendusel saab tellida tõendi enda, oma alaealise lapse ja eestkostetava kohta. Tellida ei saa surmatõendit (abikaasa, laps, vanem), soo muutmise tõendit ega abieluvõimetõendit. Samuti ei saa tellida tõendit õigustatud huvi alusel. Korraga saab e-teenuse kaudu tellida ühe tõendi.
• Isiklikult ja kirjalikult asutusse kohale tulles;
• kirjalikult posti teel, saates avalduse vormi digitaalselt allkirjastatuna perekonnaseisuasutusse;
• kirjalikult isiku esindaja volikirja alusel;
• elektrooniliselt digitaalallkirjaga kinnitatult, saates avalduse ametniku e-postile.

Taotlusvormid:

• Abieluvõimetõendi väljastamise avaldus eesti keeles, inglise keeles
• Perekonnasündmuse tõendi väljastamise avaldus eesti keeles, inglise keeles

Korduva tõendi taotlemise eest tasutakse riigilõivu järgmiselt:

• paberkandjal või elektroonilise abieluvõimetõendi ning korduva sünni-, surma-, abielu- ja abielulahutuse tõendi, nimemuutmise tõendi väljastamine, riigilõiv 20 eurot;
• perekonnaseisuasutuses säilitatavalt dokumendilt andmete paberkandjal teatise või kinnitatud koopia väljastamine, riigilõiv 20 eurot;
• perekonnaseisuasutuses säilitatavalt dokumendilt andmete elektroonilise teatise või kinnitatud koopia väljastamine, riigilõiv 5 eurot;
• Mitmekeelse standardvormi väljastamine koos eestikeelse perekonnaseisudokumendi või rahvastikuregistri väljavõttega, riigilõiv 40 eurot.

Elektrooniline tõend väljastatakse ametniku poolt digitaalselt allkirjastatult, tõendil puudub asutuse pitser ja ametniku omakäeline allkiri.

Riigilõiv tasutakse enne toimingu tegemise taotlemist, st riigilõiv peab olema tasutud enne avalduse esitamist.

Lisainformatsioon:

Välisriigi dokumendid

Andmeid ja dokumente perekonnasündmuste kohta enne 01.07.1926 on võimalik saada Tartu Ajalooarhiivist (ajalooarhiiv@ra.ee) ja Tallinna Linnaarhiivist (linnaarhiiv@tallinnlv.ee).

Genealoogiliste uurimiste korral soovitame pöörduda:

• Ajalooarhiivi;
• Eesti Genealoogia Seltsi;
• Eestikeelne perekonnaajaloo foorum;
• Millest alustada suguvõsa uurimist?

Rahvastikuregistri väljavõte ja elukohatõend

Igal täisealisel isikul on õigus saada teavet enda, oma alaealiste laste, eestkostetavate ja surnud abikaasa rahvastikuregistrisse kantud andmete kohta.

Rahvastikuregistri väljavõtet on võimalik taotleda nii eesti kui inglise keeles.

Väljavõte kajastab perekonnaseisuandmeid väljavõtte tegemise seisuga.

Perekonnaseisudokumendid Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide vahel

Alates 16.02.2019 kohaldus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus EL 2016/1191, millega edendatakse kodanike vaba liikumist, lihtsustades teatavate avalike dokumentide ELi esitamise nõudeid.

Määrusest tulenevalt ei või tõlget nõuda kui dokumendile on lisatud määrusekohane mitmekeelne standardvorm.  Mitmekeelne standardvorm on Euroopa Liidu määruse (EL) 2016/1191 alusel väljastatav tõlkimise abivahend, mis lisatakse eestikeelsele rahvastikuregistri väljavõttele ning ei ole iseseisva dokumendina kasutatav. Eestis väljastavad mitmekeelseid standardvorme kõik maakonnakeskuse kohalikud omavalitsused. 

Eesti perekonnaseisuasutus aktsepteerib dokumente, mis on eesti, vene või inglise keeles või tõlgitud ühte nendest keeltest.

Rahvastikuregistri väljavõtet on võimalik taotleda:

• rahvastikuregistri e-teenus riigiportaalis (teenus nõuab digitaalset allkirjastamist);
• avaldus postiga Põlva Vallavalitsusele aadressil Maarja tn 2, 63307 Põlva linn (avaldusele lisada koopia kehtivast isikut tõendavast dokumendist);
• täita avaldus kohapeal.

Avaldust koha peal täites on kaasa vaja võtta kehtiv isikut tõendav dokument.

Rahvastikuregistri väljavõtteid Põlva Vallavalitsuses väljastab perekonnaseisuametnik Lea Leivo, elukohatõendeid registrispetsialist Kaia Sillaste.

Väljavõtte või tõendi taotlemise eest tasutakse riigilõivu järgmiselt:

• rahvastikuregistri andmete väljastamine isikule tema enda, alaealiste laste, eestkostetava ja surnud abikaasa andmete kohta 20 eurot;
• rahvastikuregistri andmete väljastamine isikule tema enda, alaealiste laste, eestkostetava ja surnud abikaasa andmete kohta koos mitmekeelse standardvormiga 40 eurot;
• digitempliga elektroonilise rahvastikuregistri andmete väljastamine isikule tema enda, alaealiste laste, eestkostetava ja surnud abikaasa andmete kohta, kui avaldus on esitatud e-rahvastikuregistris 5 eurot;
• elukoha andmete väljavõte (elukohatõend) – väljavõttele kantakse isiku nimi, isikukood, sünniaeg, sugu ja kehtiv elukoha aadress. Elukoha andmete väljavõtte väljastamine elukohajärgses kohalikus omavalitsuses on tasuta, maakonnakeskuse kohalikus omavalitsuses 20 eurot;
• elanike nimekiri ruumi omanikule – väljavõttele kantakse ruumi aadress ja sinna elukoha registreerinud isikute nimed ning isikukoodid. Elanike nimekirja väljastavad ruumi asukohajärgsed kohalikud omavalitsused tasuta, maakonnakeskuse kohalikus omavalitsuses tuleb tasuda riigilõiv 20 eurot.

Füüsilisel ja juriidilisel isikul on õigustatud huvi korral võimalus saada põhjendatud taotluse alusel teavet teise isiku rahvastikuregistrisse kantud andmete kohta juhul, kui isik ei ole kehtestanud oma andmetele juurdepääsupiirangut.

RRS § 46 lg 2: Õigustatud huviga on tegemist eelkõige juhtudel, kui andmete väljastamist taotletakse:

• taotleja või muu isiku elu, tervise ning õiguste ja vabaduste kaitseks;
• taotlejaga sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks;
• teaduslikul eesmärgil, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 sätestatud tingimustest.

Õigustatud huvi alusel andmete väljastamisest keeldutakse, kui taotleja õigustatud huvi ei ole piisavalt põhjendatud või andmete väljastamisega võib tekitada kahju isiku huvile, kelle andmetele juurdepääsu taotletakse.

Rahvastikuregistrist teise isiku andmete taotlemiseks õigustatud huvi põhjendusel saab taotluse esitada e-teenusena rahvastikuregistri juurdepääsumenetluse infosüsteemis.

Infosüsteemi kasutamiseks on vaja sisse logida Eesti ID-kaardiga, mobiil-IDga või pangalingi kaudu.

Rahvastikuregistri andmete väljastamise taotlusi ja õigustatud huvi korral andmeid väljastab Põlva Vallavalitsuses perekonnaseisuametnik Lea Leivo.

Rahvastikuregistri andmete väljastamise taotluse läbivaatamine isiku õigustatud huvi korral on 20 eurot ühe isiku andmete kohta (RLS § 341¹) ja riigilõiv tuleb tasuda enne taotluse esitamise kinnitamist.

Kui tegemist on päringuga enama kui 20 isiku kohta, võimaldab juurdepääsu andmetele Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (tel 612 4444 või e-post abi@rahvastikuregister.ee).

Viited: Rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu menetlemise infosüsteemi kasutusjuhend juurdepääsutaotluste esitajatele

Isiku soolise kuuluvuse otsustamiseks ja soovahetuseks vajalike arstlike toimingute sooritamiseks on vajalik isiku sellekohane avaldus Sotsiaalministeeriumile ning sotsiaalministri poolt moodustatud arstliku ekspertiisikomisjoni otsus soovahetuse võimalikkuse kohta.

Arstliku ekspertiisikomisjoni otsus soovahetuse taotlejal transseksualismi esinemise kohta on aluseks sotsiaalministri käskkirjale, mis annab loa isiku soo vahetamise arstlikeks toiminguteks:

• transseksualismi diagnoosimise järgselt võib alustada hormoonravi;
• soovahetuse taotleja sotsiaalse adaptsiooni korral on soo kirurgiline muutmine lubatud ühe aasta möödudes tema kohta käskkirja väljaandmisest.

Soo kirurgiline muutmine ei ole soovahetuse taotlejale kohustusliku iseloomuga toiming. Sotsiaalministri määrusega on reguleeritud, et lõplik ekspertiisikomisjoni otsus soo muutmise kohta antakse soovahetuse taotlejale vähemalt kahe aasta möödumisel arstlike toimingute ja ravi alustamisest.

Sotsiaalse desadaptsiooni korral võib soovahetuse taotleja kirjaliku avalduse ja arstliku ekspertiisikomisjoni otsuse alusel taotleda sünnisoo ennistamist.

Soo muutmisel kantakse rahvastikuregistrisse järgmised andmed: eesnimi, sugu ja isikukood ning avaldaja soovi korral ka perekonnanimi.

Sugu muutnud isikuga seotud muid andmeid ja perekonnaseisukandeid rahvastikuregistris ei muudeta.

Sugu muutnud isikule väljastatakse perekonnaseisuandmete tõend soo andmete muutmise kohta. Esmakordse soo muutmise tõendi väljastamise eest riigilõivu ei võeta.

Taotluse korral on võimalik soo muutmise tõendile lisada väljavõte muudest andmetest.

Soo andmete muutmiseks rahvastikuregistris tuleb isikul esitada vastav avaldus maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele.

Vajaminevad dokumendid:

• arstliku ekspertiisikomisjoni otsus soo muutmise kohta;
• kehtiv isikut tõendav kehtiv dokument.

Õigusaktid:

• perekonnaseisutoimingute seadus
• nimeseadus
• riigilõivuseadus
• soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded

Kui isiku perekonnaseisuandmete muudatused on kinnitatud või tuvastatud välisriigis, on isik kohustatud esitama Eesti perekonnaseisuasutusele rahvastikuregistrisse andmete kandmiseks vajalikud dokumendid 30 päeva jooksul perekonnaseisuandmetes toimunud muudatusest arvates.

Välisriigis koostatud perekonnaseisudokumendi võib registrisse kandmiseks esitada ükskõik millisele maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele.

Välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostillega, kui välisleping ei näe ette teisiti.

Võõrkeelne dokument peab olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne. Kui dokumendid on tõlgitud, siis tõend esitatakse koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega.

Alates 16.02.2019 kohaldus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/1191, millega edendatakse kodanike vaba liikumist, lihtsustades teatavate avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid. Määrusest tulenevalt on Euroopa Liidu liikmesriikide vahel määruse kohaldamisalasse kuuluvad avalikud dokumendid ja nende kinnitatud ärakirjad vabastatud igasugusest legaliseerimise ja apostillimise nõuetest.

Euroopa Liidu riiki esitamisel ei ole enam tarvis apostilliga kinnitada dokumente, mis tõendavad: sündi, surma, nime, abielu, sealhulgas abieluvõimet ja perekonnaseisu, abielulahutust, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamist, vanemlust, lapsendamist, alalist asukohta ja/või elukohta.

Eesti perekonnaseisuasutus võtab vastu määruses nimetatud dokumente eesti, vene või inglise keeles.  

Kui dokument on koostatud mõnes muus keeles, tuleb see tõlkida, kui sellele pole lisatud mitmekeelset standardvormi.

Dokumendi registrisse kandmise maksimaalne aeg on 1 kuu.

Toiming on riigilõivuvaba.

Vajaminevad dokumendid:

• avaldajate isikut tõendavad dokument;
• rahvastikuregistrisse kantav välisriigi dokument.

Surma registreerimine

Alates 1. juulist 2019 muutus Eestis surma registreerimise kord – matmiseks vajalikku dokumenti ei väljasta enam kohalik omavalitsus.

Alates 1. juulist vormistab tervishoiuteenuse osutaja ehk arst surmateatise elektroonselt, edastab info surma kohta rahvastikuregistrisse ning surm registreeritakse automaatselt. Tervishoiutöötaja väljastab lahkunu lähedastele ka paberkandjal esmase surmatõendi.

Surma tõendamiseks väljastatav esmane surmatõend on riigilõivuvaba.

Lahkunu lähedastel ei ole enam vaja perekonnaseisuametniku juures (kohalikus omavalitsuses) surma registreerida.

Erandjuhtudel registreeritakse surm Põlva Vallavalitsuses, kui:

• inimene suri Eestis, kuid tervishoiutöötaja ei edastanud surma andmeid rahvastikuregistrisse ning andis surnu lähedastele paberil surmateatise;
• välisriigis surnud isiku viimane elukoht oli Eestis või isikul oli Eesti kodakondsus. Nendel juhtudel ei tohi olla isiku surm välisriigis registreeritud! Kui isik suri välismaal, kuid seal surma ei registreeritud, tuleb surma registreerimiseks esitada dokumendid eesti, vene või inglise keeles. Kui dokumendid on tõlgitud, peab tõlge olema vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud. Surma registreerimiseks vajalik välisriigi dokument, näiteks meditsiinitõend, peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, kui välisleping ei näe ette teisiti;
• vanemad tulevad Põlva Vallavalitsusse kaasas vastsündinu sünniteatis ja surmateatis;
• tegemist on tundmatu isiku surmaga;
• esineb probleeme tervise infosüsteemis.

Avalduse surma registreerimiseks võib esitada Põlva Vallavalitsusele seitsme päeva jooksul isiku surmapäevast või surnud isiku leidmise päevast.

Surm registreeritakse kolme tööpäeva jooksul sellekohase avalduse saamisest arvates.

Korduva tõendi eest tuleb tasuda riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

Kui surm on registreeritud välismaal, Eestis surma ei registreerita, kuid välisriigi surmadokument tuleb rahvastikuregistrisse kandmiseks esitada Põlva Vallavalitsusele.

Viited: Matusetoetuse taotlemine Põlva Vallavalitsusest

Lisainformatsioon

Välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostille’ga, kui välisleping ei näe ette teisiti.

Võõrkeelne dokument peab olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne.

Kui dokumendid on tõlgitud, siis tõend esitatakse koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega.

Alates 16.02.2019 kohaldus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/1191, millega edendatakse kodanike vaba liikumist, lihtsustades teatavate avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid.

Määrusest tulenevalt on Euroopa Liidu liikmesriikide vahel määruse kohaldamisalasse kuuluvad avalikud dokumendid ja nende kinnitatud ärakirjad vabastatud legaliseerimise ja apostillimise nõuetest.

Kalmistud

Põlva linna kalmistu

Kalmistuvaht Aare Lepaste, tel 520 1965

Põlva linna kalmistu koduleht

Hauaplatsi ja maetava isiku andmed registreerib Põlva matusebüroo tel 524 5949

Rosma kalmistu

Kalmistuvaht Madis Nemvalts, tel 5394 1190

Hauaplatsi ja maetava isiku andmed registreerib Põlva matusebüroo tel 524 5949

Kähri kalmistu

Kalmistuvaht Jaana Mägi, tel 5357 9366

Ahja kalmistu

Kalmistuvaht Viive Peedosaar, tel 5331 5534

Jaanimõisa kalmistu

Kalmistuvaht Viive Peedosaar, tel 5331 5534

Valdkondlikud õigusaktid:

• Kalmistute kasutamise eeskiri 
• Põlva linna kalmistu registri põhimäärus

Riigilõivu tasumine

Saaja: Rahandusministeerium

Pangakontod:

• SEB Pank EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X)
• Swedbank EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X)
• Luminor Bank EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X)
• LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22)

Viitenumber: 

• 10294002000095
• 2900082511, kui andmete väljastamist taotletakse õigustatud huvi korral (päring rahvastikuregistrist) rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu menetlemise infosüsteemis

Selgitus: Soovitava dokumendi nimetus (perekonnasündmuse tõend, väljavõte või ärakiri) ja avaldaja nimi kui maksekorralduse teeb keegi teine.

Kui riigilõivu sootakse tasuda kohapeal ja sularahas, saab seda teha Põlva Vallavalitsuse kassas (Põlvas Maarja tn 2, I korrus). Kassa avatud kaks korda nädalas: K 9.00–13.00 ja N 12.00–15.00.

Riigilõivude määrad

Õigusaktid:

• riigilõivuseadus

perekonnaseadus

perekonnaseisutoimingute seadus

nimeseadus

isikukoodide moodustamise ja andmise kord

rahvastikuregistri seadus

riigilõivuseadus

soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded

Euroopa Liidu kodaniku seadus