Korraldatud jäätmevedu

Segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk.

Segaolmejäätmete mahutisse sobivad: 

• Jäätmed, mille liigiti kogumine pole korraldatud

•Kassiliiv, rasvane ja raskesti puhastatav pakend, mähkmed, hügieenisidemed, kosmeetika, küpsetuspaber, foolium, jahtunud tuhk, tolmuimeja, tolmukott, suured kondid, näritud näts, kummist esemed

•Hõõgniidiga lambipirnid, CDplaadid, tühjad ja katkised pastakad, tühjad vildikad

•Katkised kruusid ja taldrikud, kasutuskõlbmatud jalanõud, riided ja mänguasjad

Segaolmejäätme mahutisse ei sobi:

• Toidujäätmed, puhtad pakendid

• Värvijäägid, ravimid, tule- ja plahvatusohtlikud jäätmed, patareid, akud, kodumasinad, elektroonika

• Ehitusjäätmed, aiajäätmed

• Vedelad jäätmed (näiteks kasutatud toiduõli)

• Suuremõõtmelised jäätmed, mööbel, peegel, vaibad, madratsid

• Ained ja esemed, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu võivad ohustada mahutit, veokit või vedajat

Paberi- ja kartongijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. Paber ja kartong on taaskasutatav juhul, kui see kogutakse kokku kuiva ja puhtana.

Paber ja kartongjäätmete kogumismahuteid tühjendatakse tiheasustusaladel vähemalt üks kord 12 nädala jooksul. Kinnistul peab olema paberi ja kartongi kogumismahuti, kui kinnistul on vähemalt viis korterit.

Üksikelamu kinnistul ja vähem kui viie korteriga elamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb paberit ja kartongi koguda liigiti ning viia need jäätmejaama, avalikku paberikonteinerisse või anda üle  jäätmekäitlejale. Kinnistul, mis ei ole elamumaa sihtotstarbega, peab olema paberi ja kartongi kogumismahuti, kui jäätmeid tekib nädalas enam kui 50 kg.

Paber- ja kartongijäätmete mahutisse sobivad:

– Ajalehed, ajakirjad, kataloogid ja reklaammaterjalid;

– Töövihikud, paberist ja kartongist kaustikud, trükiga ja puhas kirja- ning joonistuspaber;

– Ümbrikud, kaanteta raamatud.

NB! Paber- ja kartongijäätmete mahutisse ei tohi panna määrdunud või vettinud paberit ja kartongi, majapidamispaberit, kasutatud pabernõusid, paberist ja kartongist pakendeid, kilet, ​​​​fooliumi- ja kopeerpaberit.

Alates 1. jaanuarist 2024 kehtib biojäätmete  liigiti kogumise ja ringlusesse saatmise kohustus.

Biojäätmete (toidu- ja köögijäätmed ning aia- ja  haljastusjäätmed) eraldi kogumise kohustus tähendab, et  kõikides kodudes, ettevõtetes, asutustes ja mujal, kus  biojäätmeid tekib, tuleb biojäätmed koguda teistest jäätmeliikidest eraldi ja suunata need ringlusse. Ringlusse suunamise võimalusi on kaks: kas anda üle jäätmevedajale või kompostida.

Jäätmevedajale üleandmiseks tuleb biojäätmed koguda selleks ettenähtud jäätmekonteinerisse. Biojäätmete konteiner võib soovi korral olla naabriga ühine. Jäätmekonteineri tellimine ja lisainfo on leitav Eesti Keskkonnateenused kodulehel.

Alates 1. jaanuarist 2024 loetakse kõik tiheasustusaladel asuvad kinnistud, kes pole kompostimist taotlenud, automaatselt biojäätmete veoga liitunuks.

Kompostimise tõendamiseks on tarvis esitada pilt nõuetekohasest kompostikastist ja kinnitada komposti kasutamine kinnistul. Tõendamise parim ja lihtsam võimalus on läbi jäätmekäitluse iseteenindusplatvormi EVALD. Isikutuvastamise võimekuse puudumisel on võimalik saata kompostikasti pilt ning kinnitus digiallkirjastatuna e-postile  info@polva.ee või tuua Põlva Vallavalitsusse kohapeale.

Biojäätmete konteineri nõuded:

– Pruuni värvi või muu värvi puhul märgistatud biojäätmete kleebisega;

– Kogutavad biojäätmed tuleb mahutisse paigutada paberist või muust biolagunevast materjalist kotti pakendatuna;

– Biojäätmeid võib paigutada konteinerisse lahtiselt, kui konteiner on vooderdatud biolaguneva kotiga.

– Biojäätmete mahutisse ei tohi panna kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.



Kompostimise nõuded:

– Kompostikast on külgedelt ja pealt kaetud;

– Komposter võib olla nii ise ehitatud kui poest ostetud, soojustatud või soojustamata;

– Biojäätmete kompostimisel tuleb ka saadav kompostmuld omal kinnistul ise ära kasutada;

– Kui biojäätmeid ei kompostita või kompostitakse vaid osa biojäätmeid, tuleb kasutusele võtta biojäätmete konteiner.

Joogikartongid

Joogikartongist pakendid (näiteks piima-, mahla-, jogurti- ja veinipakendid), muud puhtad joogikartongpakendid

Plastikpakendid

Pakendikiled ja kilekotid, plastist joogitaara (pandita), plastkarbid ja topsid, vahtplastist

pakkematerjal, kehahooldus- ja pesuvahendite pudelid (nt šampoonipudelid), toiduainete

plastikpudelid (näiteks õli-, ketšupi ja majoneesipudelid), plastkanistrid

Metallpakendid

Metallist konservikarbid, joogipurgid, pudelite ja purkide metallist kaaned ja muud metallist pakendid

• Pakendid peavad olema tühjad, kuivad ja ei tohi määrida teisi pakendeid.

Erinevatest materjaliliikidest pakend võimalusel eralda teineteisest.

• Palun voldi või pressi need enne konteinerisse panemist kokku.

• Pakendid palume panna konteinerisse lahtiselt, mitte koti sees.

Klaaspakendi konteinerisse sobivad:

Karastus-ja alkohoolsete jookide pudelid

Hoidiste ja konservide klaasist purgid

Klaasist õlipudelid

Lõhnaõli- јa kosmeetika klaasist pudelid

Tühjad klaasist ravimi ja toidulisandite purgid

Kõik klaaspakendid suunatakse ringlusesse ja neist saab valmistada uusi klaaspudeleid ja -purke või betoonplokke.

Klaaspakendid peavad olema tühjad, kuivad ja ei tohi määrida teisi pakendeid.

Erinevatest materjaliliikidest pakend võimalusel eralda teineteisest.

Tekstiilijäätmeid kogutakse kogumisringidena, millest antakse eelnevalt teada valla infokanalites. Kasutuskõlblikku tekstiili võtab Humana Sorteerimiskeskus vastu Põlva jäätmejaamas. Hügieenilistel põhjustel võiks aluspesu, sukkpüksid ja sokid panna segaolmejäätmete konteinerisse.



Kasutuskõlbmatud (määrdunud, katkised,lõpuni kulunud) tekstiilijäätmed tuleks panna segaolmejäätmete konteinerisse.