Aku, patarei, elektroonikaseade, kuum tuhk, grillsüsi, värvid-lakid jmt ei kuulu segaolmejäätmete hulka! 

Hooletult ära visatud elektroonikaseadmed, grillsüsi, patareid või muud ohtlikud jäätmed põhjustavad tulekahjusid jäätmeveokites järjest tihemini. Eesti Keskkonnateenused tuletab inimestele meelde, et jäätmekonteineritesse ei tohi visata elektroonikajäätmeid ega muid ohtlikke või ise süttivaid jäätmeid.

Viimaste nädalate jooksul on üle Eesti toimunud mitmeid jäätmeveo käigus tekkinud põlenguid ja plahvatusi, mille põhjustasid valesti ära visatud jäätmed. Süttimised ja plahvatused on väga sagedased: Eesti Keskkonnateenuste jäätmeveokites on süttinud või plahvatanud viimastel nädalatel jäätmeid juba keskmiselt iga kahe päeva tagant. 

“See on väga ohtlik ja kasvav nähtus: inimesed viskavad segaolmejäätmete konteineritesse valed jäätmed, mis tekitavad põlengu. Meie autojuhtidel ja laadijatel on tekkinud selle tõttu ka terviseprobleeme, õnneks seni ei ole keegi raskelt viga saanud. Lisaks tekitatakse kahju nii veokitele kui ka keskkonnale. Näiteks üks viimaseid juhtumeid oli selline, kus inimene oli visanud konteinerisse veel kuuma grillsütt ja samasse ka akuga elektroonikaseadme. Me täpselt ei teagi, kumb esimesena süttis, aga akuseade lõpuks plahvatas ja tekkis põleng,” sõnas Eesti Keskkonnateenused AS transpordijuht Oksana Romanova. 

Viimased sellised juhtumid on aset leidnud näiteks Harku vallas, Tallinna Pärnamäe piirkonnas ning Lääne-Nigula vallas. Eesti Keskkonnateenuste sõnul näitab see, et tegemist ei ole üksikute eksimuste, vaid üle Eesti korduva probleemiga.

Aku, patarei, elektroonikaseade, kuum tuhk, grillsüsi, värvid-lakid jmt ei kuulu segaolmejäätmete hulka! 

Romanova sõnul ei ole probleem ainult liitiumakudes või grillsöes. Tuleohtlikeks jäätmeteks on ka patareid, kõik akuga elektroonikaseadmed, näiteks elektrilised hambaharjad, mänguasjad, taskulambid, muud laetavad lambid, aga ka e-sigaretid ning muud seadmed, kus aku või patarei on toote sisse ehitatud. 

Segaolmejäätmete hulka ei tohi panna süütevedelikku ja rõhu all olevaid gaasiballoone – näiteks matkadel või süütamiseks kasutatavaid gaasiballoone. Keelatud on segaolmekonteinerisse panna ka värve, lakke, õlisid, happeid, puhastuskeemiat ja ka õliseid kaltse, mis võivad teatud tingimustel ise süttida. „Kui rõhu all olev balloon satub jäätmeautosse ja saab pressimisel kahjustada, võivad tagajärjed olla väga tõsised,“ ütles Romanova.

Samuti suurendab põlengute riski soojem ilm, mis kiirendab jäätmetes toimuvaid keemilisi protsesse. Grillihooaja algusega satub aga konteineritesse sagedamini ka tuhka ja grillsütt, mis ei pruugi olla täielikult jahtunud. 

„Kuna jäätmeautod pressivad ka jäätmed kokku, käivitab see keemilised protsessid, mida konteinerites ei teki. See aga tähendab, et me teame väga täpselt, kes ja kus valed jäätmed ära viskas, sest reaktsioonid toimuvad kiiresti. Enamikel juhtudel tuleb tossu või on kosta plahvatust juba sel hetkel, kui konteiner on tühjendatud, jäätmed kokku pressitud ning auto veel isegi ei liigu,” rääkis Romanova. 

Eesti Keskonnateenused kutsub inimesi üles käituma vastutustundlikumalt. “Võib tunduda, et üks aku või peotäis sütt prügikastis ei tee ju midagi. Tegelikkuses võib see käivitada sündmuste ahela, mille tagajärjel tuleb koorem teele kallutada ja tekkinud kahjud hüvitada,“ rääkis Romanova. 

Kuna autos sees ei ole võimalik jäätmeid kustutada, kallatakse tossav või plahvatanud koorem maha. Kui ei ole selleks sobivat pinnast lähedal, võib juhtuda, et koorem kallatakse sõiduteele. „Selle kõigega kaasnevad kulud, mis tuleb kinni maksta jäätmetekitajal: koristuskulud, auto remont, auto seisu kompensatsioon, ohtlike jäätmete utiliseerimise kulud. Seni on kahjunõuded olnud kolmekohalistes summades, aga kui näiteks tekivad suuremad plahvatused või kahjud, on võimalik ka tuhandetesse eurodesse ulatuvad kahjunõuded,” selgitas Romanova. 

Pea meeles! Kui kahtled, ära viska konteinerisse.

„Enne kui midagi konteinerisse viskad, küsi endalt üks lihtne küsimus: kas see võib süttida, kuumeneda või plahvatada? Kui vastus on jah või sa pole kindel, ei kuulu see jäätmekonteinerisse,“ rõhutas Romanova.

Segaolmejäätmete konteinerisse ei tohi panna järgmisi jäätmeid:

• akud, patareid ja akuga elektroonikaseadmed;
• e-sigaretid;
• gaasiballoonid ja muud rõhu all olevad anumad;
• kuum tuhk ja grillsüsi;
• värvid, lakid, õlid, happed ja teised ohtlikud kemikaalid;
• õlised kaltsud ning muud ise süttida võivad materjalid.

Need jäätmed tuleb viia jäätmejaama või vastavatesse kogumispunktidesse. Patareisid ning väiksemaid elektroonikaseadmeid saab tasuta ära anda ka paljudes kauplustes ja kaubanduskeskustes.

Eesti Keskkonnateenused kutsub kõiki elanikke üles olema tähelepanelikud ja vastutustundlikud, et vältida õnnetusi, mida on võimalik lihtsate ettevaatusabinõudega ära hoida.